Teema: kultuur

2025/2026. õppeaastal on vabade kunstide professoriks luuletaja, kirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. Tema kursusel „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“ tuleb juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. "Ükski kunst, ei kirjandus ega muusika, ei kujutav kunst ega teater, ei ole midagi muud kui oma ajajärgu inimese väljendamine," ütleb Viivi Luik. Loengutes tutvustataksegi mõningate 20. sajandi erinevate kümnendite kirjandusteoste põhjal inimtüüpe, kes väljendavad oma aastakümne vaimu.

18. augustil avati rahvusvahelise fennougristika kongressi (Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum ehk CIFU) raames TÜ humanitaarteaduste valdkonna trepigaleriis fotonäitus „Sajandi jagu soome-ugri kohtumisi. Fotojäädvustusi uurijate välitöödelt keelesugulaste juurde“. Näitus jääb avatuks novembri lõpuni.

26. augustil kell 16.00 esitletakse Tartu Ülikooli Philosophicumis Jakobi 2, ruumis 336 kogumikku "Der Abgrund in deutscher und baltischer Kultur / The Abyss in German and Baltic Culture" („Kuristik Saksa ja Balti kultuuris“), mille toimetasid Marco Pajević ja Jaanus Sooväli.

Tartus toimub rahvusvaheline konverents antiikmaailma rännetest ja kultuurisuhetest

Järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. 13. mail andis talle TÜ muuseumi valges saalis ameti üle senine professor Kadri Voorand.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo käsitles ETV saates „Hommik Anuga“ naiste rolli kristlikus usundiloos, rõhutades, et kuigi naise hääl on piibliloos surutud tagaplaanile, leidub religiooniloos mitmeid iseseisvaid ja mõjukaid naisfiguure.

ETV kultuurisaate „Plekktrumm“ viimane osa oli pühendatud „raamatute raamatule“ – Piiblile. Saates oli külas Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia nooremteadur Rahel Toomik, kellega Joonas Hellerma vestles äsja alanud piiblitõlkeprojektist, selle keelelisest ja kultuurilisest tähendusest ning Toomiku teekonnast piiblitõlkijaks saamisel.

Aastaks 2039, mil möödub kolmsada aastat esimese eestikeelse piiblitõlke ilmumisest, tõlgitakse kogu Piibel algkeeltest uuesti eesti keelde.

Tartu Ülikooli kirjastuselt on ilmunud kaks uut köidet kogumikusarjas „Mitut usku Eesti“. Sarja kuues raamat „Mitut usku Eesti VI. Tervis“ keskendub tervise, religiooni ja uskumuste kokkupuutepunktidele, seitsmes köide „Mitut usku Eesti VII. Loodus“ aga looduse ja religioossuse seostele.