Kes tõlgib Piiblit? Ergo Naab

Tartu Ülikooli usuteaduskonna piiblitõlke töörühma kuulub üheksa tõlkijat, kelle ühine eesmärk on luua 2039. aastaks uus eestikeelne piiblitõlge. Selles sarjas tutvustame neid, kelle töö tulemusel tõlge valmib. Sõna saab Uue Testamendi külalislektor Ergo Naab.

Kuidas sa Piiblit tõlkima sattusid?

Sattusin 2011. aastal Palestiinas Hieronymuse koopasse ja sain vastava sündroomi. Umbes samal ajal hakkas Maarjamaal kõlama Vello Salo hääl. Nimelt võttis isa Vello Eesti Kirikute Nõukogu teoloogiakomisjonis, kus ka mina aastaid osalesin, täpsemalt sealsetes kuluaarides jutuks juubelipiibli idee: „Eesti piiblitõlke 300. aastapäevaks uus maakeelne Piibel!“ See hääl muutus ajapikku kandvaks ja kui piibliselts otsis 2017. aastal oma piiblitõlkemeeskonda koostöökoordinaatorit, olin ma lausa religioosselt innukas. Jõudsime mõningate ettevalmistuste tegemiseni ja andsime toona välja ka ühe Genesise ja Exoduse proovitõlke, mille nullindate alguses tehtud toortõlge pärines piiblitõlkijatelt nagu Jürnas Kokla, Silja Härm jt. Samas on tõlkimishuvi olnud mul juba ligi kolmkümmend aastat, alates päevast, mil mu kätte sattus esmakordselt vanakreekakeelne Uus Testament. Hakkasin juba siis seda dešifreerima, kuid süsteemsemalt sain tõlkimisega tegeleda akadeemilise teoloogia õpingute käigus EELK Usuteaduse Instituudis ja doktoriõpinguta ajal Tallinna Ülikoolis. Hiljem kaldus huvi kanoonilisest kirjandusest rohkem teise templi aegse juudi kirjanduse juurde ja olles siis ka Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kreeka keelt õpetamas, hakkasin tõlkima Vana Testamendi pseudepigraafe. Nii jõudsingi ise vahetult suurema tõlketööni ja edasi Vana Testamendi apokrüüfide ning Uue Testamendi ajastu tekstide tõlkimiseni.

Image

Nimeta üks hea piiblitõlke omadus.

Kontekstuaalne tundlikkus on hea tõlke oluline omadus. See hõlmab teadlikkust algteksti ajaloolisest, kultuurilisest, kirjanduslikust ja teoloogilisest kontekstist, aga ka tõlke sihtrühma vajadustest. Seega peaks juubelipiibel olema ilusas tänapäevases keeles, hästi loetav, piisavalt kuulatav, põhiosas ka kommenteeritud ja seletav.

Kas sa ei karda, et suur tükk ajab suu lõhki?

Eks pisut kartust on asjakohane, aga hirmul on suured silmad. See, et me ei alusta tühjalt kohalt, on ühel ajal nii vastutus kui ka julgustus. Meil on ka abiks nii teolooge kui eesti filolooge ning keeleinimesi.

Kas on mõni sõna või väljend, mida sa tõlgiksid seniste tõlgetega võrreldes teisiti?

Mõtteid ja arutlusi on palju. Kas Peetrus võiks olla Kalju? Kas „kirkus“ võiks olla „helgus“? Kas thērion teatud kontekstis võiks olla pigem „elajas“ või „koletis“ kui „metsaline“, mis assotsieerub rohkem seenelisega? Kui rääkida juubelipiiblist, siis on lisaks küsimus paljudes väljendites, mis kindlasti võiksid jääda ja säilitada eesti piiblikeele traditsiooni, mis sai alguse 1739. aasta tõlkega, näiteks: „tähendamissõna“, „heldus“, võib-olla ka „meelevald“ jpt. Ka mõningaid piiblist pärinevaid rahvakeeles juurdunud ütlusi tasuks säilitada.

Milline on sinu lemmikkirjakoht Piiblis ja miks just see?

Tänapäeval on aktuaalne, et raamatute lugemise vähenemisega väheneb ka kujutlusvõime ja mulle tundub, et mitte miski ei mõju kujutlusvõimele stimuleerivamalt kui apokalüptiline kirjandus. Võtke näiteks Ilmutusraamatu 9:7–10 ja püüdke seda ette kujutada – muistsed autorid olid erakordselt arenenud fantaasia ja huumorimeelega.

Projekti „Piibel 2039“ kodulehele