Kes tõlgib Piiblit? Kristin Klaus

Tartu Ülikooli usuteaduskonna piiblitõlke töörühma kuulub üheksa tõlkijat, kelle ühine eesmärk on luua 2039. aastaks uus eestikeelne piiblitõlge. Selles sarjas tutvustame neid, kelle töö tulemusel tõlge valmib. Sõna saab religiooniuuringute nooremteadur Kristin Klaus.

Kuidas sa Piiblit tõlkima sattusid?

Mõnes mõttes juhuslikult, mõnes mõttes suunatult. Alustasin mõtestatud ülikooliõpinguid usuteaduskonnas, kust liikusin üsna kiiresti hoopiski klassikalise filoloogia osakonda, et süvendatult vanakreeka ja ladina keelega tegeleda. Selles on „süüdi“ Marju Lepajõe, kelle vanakreeka keele tunnid võlusid mind. Ja lausa niimoodi, et nüüdseks on „klassikaline filoloog“ üks esimesi asju, mida ma end tutvustades alati mainin.

Image

Vanade keelte õppimine toimub suures osas läbi tõlkimise, eriti just lektüürikursustel, kus loetakse-tõlgitakse-kommenteeritakse-arutatakse teksti üle väga põhjalikult, igast aspektist.

Nüüdseks olen usuteaduskonnas tagasi doktoritööd kirjutamas, ikka vanakreeka keelega seotult. Doktorantuuri algusaastatel lugesime ja tõlkisime projekti raames pidevalt, isegi idanädalaselt Iiobi raamatut mitmest vanast keelest. Samuti käisin mõnel semestril kuulamas Anu Põldsami heebrea lektüürikursust. Nõnda olen juba mitu head aastat meie tõlkijate tuumikuga lähedalt seotud.

Mu juhendaja Urmas Nõmmik käis ükskord välja idee, et hakkame siis päriselt Piiblit tõlkima. Ja eks see idee aina rohkem kinnistus. Seda ideed pooldati mujalgi ja siin me kõik nüüd olemegi. Proovime.

Nimeta üks hea piiblitõlke omadus.

Ausus. Kui algtekst ongi keeruline, ebaloogiline või isegi katkine, siis ei tohiks tõlkes jätta muljet, et probleeme pole. Lisame kommentaari ja selgitame. Aususega on seotud ka žanrite suurem läbipaistvus tõlkes, kuna piiblitekstid ise ei ole vormiliselt homogeensed.

Kas sa ei karda, et suur tükk ajab suu lõhki?

Kardan.

Kas on mõni sõna või väljend, mida sa tõlgiksid seniste tõlgetega võrreldes teisiti?

Siinkohal on kolleegid juba palju ära öelnud. Ma lisaksin väga üldise märkuse, et nii mitmeski osas tuleb meil üldpiiblis sõnavara nüüdisajastada. Seda juba sellepärast, et meie keel on pidevas arengus ning see, mis tundus mõned aastakümned tagasi loomulik, on nüüdseks juba võõristav. Mõtlen siin just kirjakohti, kus võõristust ei tohiks tekkida, s.t algtekstis ei ole omaaegsele lugejale midagi võõristavat ega ebaloomulikku.

Milline on sinu lemmikkirjakoht Piiblis ja miks just see?

Loomu poolest suure halajana on mu lemmikuks kirjakohaks Ii 7:4 ja seda just vanakreekakeelses esmatõlkes (Old Greek Job), mis on veel halavam heebrea tekstist; siin minu toortõlkes:

Kui lähen pikali, ütlen: „Millal päev?“

Kui aga tõusen, jällegi: „Millal õhtu?“

Olen kannatustest tulvil õhtust koidikuni.

Projekti „Piibel 2039“ kodulehele