Eesti, Euroopa Liit ja maailm vajavad üha enam spetsialiste, kel on põhjalikud teadmised religioonist. Seetõttu on tänapäeva pingelises olukorras religiooniuurijaid ja teolooge ootamas lai tööpõld. TÜ usuteaduskonna haridus on praktiline ning annab laiapõhjalise ettevalmistuse, et lõpetaja võiks suunduda nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele tööturule erinevates valdkondades. Erinevate religioonide tundmaõppimise kõrval on õppekavas oluline koht ka filosoofial, filoloogial, ajalool, sotsioloogial ning psühholoogial. Klassikalised teoloogiadistsipliinid eksisteerivad siin kõrvuti uuemate, religiooniuuringuliste tegevus- ja uurimisvaldkondadega. Stuudiumi jooksul omandatakse seeläbi kõige laiemas mõttes oskus maailma hoomata ja spetsialistina lahti mõtestada.
Usuteaduskonnas toimub õppetöö bakalaureuseõppes teoloogia ja religiooniuuringute suunal. Magistriõppes on võimalik valida kolme eriala vahel: religiooniuuringud, teoloogia või religioonipedagoogika. Erialade siseselt on võimalikud mitmesugused spetsialiseerumissuunad, olenevalt sellest, mis üht või teist inimest huvitab.
Usuteaduskonna õppekavad on läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Kui seni sai bakalaureuseõppes õppida usuteaduse ja magistriõppes usuteaduse ning religiooniuuringute erialadel, siis alates 2017. aastast kannavad kõik õppekavad läbivalt uut nime: religiooniuuringud ja teoloogia.
Tutvu õppekavadega!Postimehe juhtkonnas (Sigrid Kõiv, Lauri Hussar), filmieksperdina (Kaarel Kuurmaa), haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhatajana (Helen Põllo), kaitseväe peakaplanina (Taavi Laanepere), Tartu õigeusu piiskopina (Eelija) või ka kirjaniku (Meelis Friedenthal) ja luuletajana (Carolina Pihelgas).
Pärast lõpetamist avanevad võimalused!