Paulsoni loengud religiooniuuringutes: Religiooni(de) piirid

Esimene loeng tutvustab religioossete piiride teemat. Toetudes näitejuhtumile budismi varajasest ajaloost mõtestatakse kõigepealt lahti kõigi kolme loengu tervikteema: kuidas tõmmatakse piire religioonide vahele – olgu siis religioossete inimeste endi või uurijate poolt ja kuidas sellist piirideloomist oleks kõige parem uurida? Ühtlasi arutleb loeng „piiri“ mõiste üle, vaadeldes selles toimimist metafoorina teadustöös kui ka selle mõiste kasutust rahvuste- ja religioonidevahelises piiriloomes.

Teine loeng keskendub kahele piiriloome vormile. Esiteks arutletakse religioonidevaheliste piiride küsimust – kuidas religiooniuurijad mõistavad üldse „üht religiooni“? Kas leiduvad mingid konkreetsed tunnused, mis võimaldavad eristada üht religiooni/religioosset traditsiooni teisest ja seega toimivad piirimarkeritena? Ja kes otsustab, mis need tunnused on? Teiseks arutletakse selles loengus religiooni ja mittereligiooni piiri küsimust, analüüsides nii uurijatepoolset religioonimääratlemist kui ka eemilisi arusaame religioosse ja mittereligioosse sfääri eristumisest.

Viimases loengus käsitletakse piiriloomet konkreetses kontekstides. Vaadeldes mitut näitejuhtumit erinevatest traditsioonidest esitatakse religioosse piirikujundamise uurimise metodoloogiline raamistik, mis sisaldab endas piiri täpset asukohta, postuleeritud erinevuse tõlgendust ning viise, kuidas neid piire väljendatakse ja potentsiaalselt kehtestatakse. Samuti käsitletakse piiritõmbamise taga peituvaid motiive ja neid osapooli, kes on otseselt tegelenud piiriloomega konkreetsetes sotsiaalsetes ja ajaloolistes kontekstides.