JÄRELVAADATAV: Paulsoni loengud religiooniuuringutes: kuidas religioossed praktikad kujundavad maailma tajumist?

4.11.2025 kell 16.15-17.45 – Ülikooli 18-228

Esimeses loengus toetub Kevin Schilbrack kehastumuse fenomenoloogias välja töötatud vahenditele, et anda sissevaade sellesse, kuidas religioossed praktikad treenivad osalejaid nägema „võimaldavusi“ (affordances) ehk väärtustest laetud võimalusi elukeskkonnas. Võimaldavused kerkivad esile erinevate entiteetide vahelises suhtluses, mistõttu väärtused, mida need endas kannavad, ei ole pelgalt subjektiivsed või mentaalsed, vaid omadused, mida treenitud isik oskab keskkonnas märgata. Sellise lähenemise tähelepanuväärsus seisneb selles, et faktid ja väärtused, sealhulgas religioossed väärtused, asetatakse naturalistlikku maailma käsitlemise raamistikku.

5.11.2025 kell 16.15-17.45 – Ülikooli 18-228

Esimeses loengus avab Schilbrack võimaldavuste ideed ning näitab, kuidas religioosseid väärtusi on võimalik avastada objektiivsete faktidena materiaalses maailmas. Teises loengus seob ta võimaldavuste idee religioosse elu vormidega ning ilmestab seda budistlike, kristlike ja konfutsianistlike näidete abil. Selline lähenemine käsitleb religioosseid eluvorme kohastumusliku treeningu võimalustena. Kuna religioossete praktikate eesmärk on läbi viia transformatsioone, ei tohiks religioosseid praktikuid mõtestada lihtsalt üldiste „seesolijatena“, vaid inimestena, kes taotlevad ja saavutavad erinevaid oskustasemeid (näiteks noviits, asjatundja või ekspert) valitud religioossetes praktikates. Kuna religioonid treenivad oma liikmeid nägema maailma uutel viisidel, tõstatub oluline ja keeruline epistemoloogiline küsimus, millele pööratakse tähelepanu: kuidas on uurijatel võimalik mõista sellise inimese maailma, kes on ekspert mingis praktikas, kui uurija ise ei ole isegi noviits?

6.11.2025 kell 16.15-17.45 – Ülikooli 18-228

Teises loengus arendab Schilbrack ideed, et religioossed eluvormid pakuvad võimalusi treeninguteks, mis aitavad osalejatel avastada maailmast väärtusi, mida nad muidu ei oskaks märgata. Käesolevas viimases loengus arendab ta mõtet, et religioosset treeningut võib mõista niši konstrueerimisena. „Niši konstrueerimise“ all peetakse silmas seda, kuidas mõned loomad ei aktsepteeri keskkonda lihtsalt sellisena, nagu nad selle eest leiavad, vaid kujundavad seda sihipäraselt ümber, et see sobiks paremini nende vajadustega. Silmapaistvaks näiteks on kobraste ehitatud tammid. Ka inimesed kujundavad oma keskkondi ümber, kuid erinevalt kobrastest ei ole inimeste loominguline jõud instinktide poolt ette määratud. Seetõttu võivad erinevad kultuurilised nišid oluliselt erineda. Selles mõttes toetuvad inimkultuurid, sealhulgas religioossed kultuurid, inimese bioloogilisele ülesehitusele, et enda elu paremaks muuta. Loeng keskendubki sellele, kuidas selline edenemine võib pakkuda kriteeriumi mitte ainult religioossete praktikate mõistmiseks, vaid ka nende hindamiseks.

7.11.2025 kell 14.15-15.45 – Ülikooli 18-230

NB! Kohad on piiratud. Osalus ainult eelregistreerunutele. Registreeru: [email protected]

Seminar keskendub üldmõistete, eriti „religiooni“, kultuurideülese rakendatavuse küsimusele religiooniuuringutes. Arutelu põhineb ettevalmistuseks antud kohustuslikul lugemisel ning seminaris käsitletakse erinevaid võimalusi ja lähenemisviise selle küsimuse lahendamiseks, keskendudes eriti paarile konkreetsele konkureerivale ideestikule. Ühe lähenemise järgi tuleks üldmõisteid mõista praktiliselt kasulike tööriistadena, mis aga ei pruugi viidata millelegi konkreetsele maailmas. Teise vaate järgi on teadustöö jaoks vajalik realistlik lähenemine, kus rõhk on mõistete ja nähtuste otsesel omavahelisel seosel.