Järelvaadatav: Societas Ethica 62. aastakonverents tõi Tartusse rahvusvahelise arutelu kriisi, taastumise ja eetika tuleviku üle
20.–23. augustil 2026 toimus Tartu Ülikoolis Euroopa eetikauuringute ühingu Societas Ethica 62. aastakonverents „Crisis & Recovery – Ethics in Interdisciplinary Dialogue“ („Kriis ja taastumine – eetika interdistsiplinaarses dialoogis“). Esimest korda toimus enam kui 60-aastase ajalooga ühingu aastakonverents Eestis. Nelja päeva jooksul peeti viis peaettekannet ja 34 ettekannet paralleelsessioonides, milles käsitleti kriisi ja taastumise eetilisi küsimusi filosoofia, teoloogia, mälu-uuringute, semiootika ning paljude teiste teadusalade vaatenurgast.
Societas Ethica ühendab ligikaudu 300 liiget umbes 35 riigist. Ühing on rahvusvaheline kohtumispaik erinevatest filosoofilistest ja teoloogilistest traditsioonidest lähtuvatele eetikauurijatele ning peab oluliseks poliitilisi, ideoloogilisi ja religioosseid piire ületava teadusliku dialoogi edendamist.
Societas Ethica president prof dr Gotlind Ulshöfer rõhutas konverentsi avades ühingu soovi tugevdada teadusvõrgustikke Kesk- ja Ida-Euroopas ning eriti Balti regioonis. Ta tõstis esile Tartu Ülikooli pika teadustraditsiooni ja Tartu ajaloolise tähenduse Euroopa protestantliku teoloogia jaoks. Konverentsi korraldamist iseloomustas algusest peale laiapõhjaline koostöö: Tartu Ülikoolis ühendas see usuteaduskonda, eetikakeskust ning filosoofia ja semiootika instituuti, partneriteks olid EELK Usuteaduse Instituut ja Rostocki Ülikool.
Konverentsi Eesti-poolse teadusliku korralduskomitee esimees, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja EELK Usuteaduse Instituudi professor dr Thomas-Andreas Põder juhtis avakõnes tähelepanu alguspäeva sümboolsele tähendusele: 20. august oli Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäev. Ta tõstis Tartu teoloogilise eetika traditsioonist esile 19. sajandi sotsiaaleetika pioneeri Alexander von Oettingeni ning 20. sajandil Elmar Salumaa. Samas on teoloogiline eetika olnud Eestis viimastel aastakümnetel uurimisvaldkonnana institutsionaalselt tagasihoidlikumalt esindatud. Societas Ethica konverentsi Tartusse toomise üks eesmärke oli edendada koostööd eetilise refleksiooni erinevate kontekstide vahel.
Kriisist taastumiseni – aga mitte tingimata tagasi endisesse olukorda
Konverentsi teema kasvas välja praegusest olukorrast nii globaalselt, Euroopas kui Eestis. Kriisi mõiste on muutunud igapäevaseks ning seda kasutatakse väga erinevate nähtuste kohta, sõjast ja demokraatia haprusest alates kuni kliimamuutuse, pandeemiate ja tehnoloogilise muutuseni. Eesti vaatenurgast on Venemaa sõda Ukraina vastu vahetu poliitiline ja moraalne horisont. Kuid konverentsi ette valmistades peeti sama oluliseks teist mõistet – recovery, taastumist. Teadlikult jäeti avatuks küsimus, kas taastumine tähendab tagasipöördumist varasema olukorra juurde, kahjustatu parandamist, elamist koos sellega, mida ei saa enam parandada, või hoopis sellise uue orienteerumise otsimist, mis ei püüa taastada kriisieelseid olusid.
Eesti ja Tartu andsid konverentsi interdistsiplinaarsele profiilile erilise rõhu. Eetika kõrval asetati teadlikult kesksele kohale mälu-uuringud ja semiootika – valdkonnad, millel on Eestis tugevad ja rahvusvaheliselt tunnustatud uurimistraditsioonid. Konverentsi üks juhtküsimusi oli, kuidas kujundavad märgid, narratiivid, mälu ja unustamine seda, kuidas kriise tajutakse ning kuidas otsitakse neist väljapääsu. Societas Ethica president Ulshöfer rõhutas oma avasõnas, et tänapäeva kriisid on proovikiviks ka eetikale endale: eetiline refleksioon ei saa piirduda üksnes tegude ja tegevuse hindamisega, vaid peab üha enam arvestama tõlgendamise, hermeneutika, epistemoloogia, narratiivi ja mälu küsimustega.
Huvi konverentsi vastu oli suur. Tartu Ülikooli aulas ja usuteaduskonna auditooriumides toimunud kohtumisel osales umbes 70 inimest Euroopast ja mitmelt poolt kaugemaltki. Konverentsiprogrammis käsitleti muu hulgas sõda, põgenemist ja rahu, demokraatia ja inimõiguste kriisi, trauma ja mälu eetikat, andestust ja poliitilist lepitust, kliimakriisi ja inimese suhet loodusega, tehisintellekti, moraalset agentsust ning religiooni ja poliitika suhteid. Mitmes ettekandes põimusid eetilised küsimused mälu-uuringute ja semiootikaga, näiteks kultuurilise mälu ja meenutamise, andestuse ja lepituse, vanglaeetika ning looduse tähendusloome käsitlustes.
Viis peaettekannet kriisi ja taastumise eri tahkudest
Konverentsi avas rahvusvaheliselt tunnustatud religioonifilosoof ja süstemaatiline teoloog prof dr Ingolf U. Dalferth Claremont Graduate University’st ja Zürichi Ülikoolist. Tema ettekanne „Always Look on the Bright Side of Life? Optimism, Pessimism, and Radical Hope“ („Kas vaadata alati elu päikeselisemat poolt? Optimism, pessimism ja radikaalne lootus“) küsis, kuidas orienteeruda olukorras, kus senised suured narratiivid enam ei kanna, kuid usutavaid uusi ei ole veel tekkinud, ning milles võiks sellises olukorras seisneda radikaalne lootus.
Bari Aldo Moro Ülikooli filosoofia ja semiootika professor dr Susan Petrilli käsitles semioeetika ja „uue humanismi“ seost, lähtudes alteriteedi, dialoogi ja vastutuse kesksetest kategooriatest. Helsingi Ülikooli sotsiaaleetika professor dr Jaana Hallamaa analüüsis ohvriks olemise, eneseohvristamise ja turvalisuskultuuri keerulisi suhteid ning võimalusi ühiskondlikest ummikutest väljumiseks.
Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja ja riigikogu liige dr Margit Sutrop keskendus hariduse ja eetika seosele tehisaru ajastul ning eetilise pädevuse tähtsusele inimese heaolu ja õitsengu toetamisel. Konverentsi viimase peaettekande pidas Södertörni Ülikooli filosoofiaprofessor ja mäluuurija Hans Ruin, kes käsitles apostel Paulust kristluse ja judaismi kultuurimälus ning näitas, kuidas Pauluse mõtlemises põimuvad traditsiooni kriitika, ümbertõlgendamine ja uuenemine.
Programmil oli otsene side ka Tartu Ülikooli usuteaduskonnas tehtava uurimistööga. Thomas-Andreas Põderi ettekanne „The Sign ‘God’ between Crisis and Recovery: A Theosemiotic Perspective from Post-Secular Estonia“ („Märk „Jumal“ kriisi ja taastumise vahel: teosemiootiline vaade postsekulaarsest Eestist“) seostas kriisi ja taastumise küsimuse Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti GODINEST – „Märk „Jumal“ postsekulaarses Eestis – kriitilis-hermeneutiline ja konstruktiivne panus religioosse ja sekulaarse kooselusse liberaalses demokraatias“ (PRG3064, 2026–2030) temaatikaga ning küsis, millist orienteerivat ja eetilist rolli võib märk „Jumal“ mängida postsekulaarses ühiskonnas. Uurimisrühma liige, nooremteadur ja doktorant Laura Maria Vilbiks käsitles oma alaprojektiga seotud ettekandes „Nature in Crisis: Ethical and Ontological (Re)orientation in a Deeply Entangled World“ („Loodus kriisis: eetiline ja ontoloogiline (ümber)orienteerumine sügavalt läbipõimunud maailmas“) inimese ja looduse suhte ümbermõtestamist ökoloogilise kriisi tingimustes ning sellega seotud eetilise ja ontoloogilise ümberorienteerumise võimalusi.
Konverentsile eelnes doktorantidele ja järeldoktoritele mõeldud Young Societas töötuba, mida juhtis prof dr Johann-Christian Põder Rostocki Ülikoolist. Reedel pöördus osalejate poole Eesti Kirikute Nõukogu nimel nõukogu president ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Laupäeva pärastlõuna veetsid konverentsil osalejad üheskoos ajaloolisel lodjal Emajõe ringsõidul. Õhtul toimus konverentsi pidulik õhtusöök Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis, kus anti üle selle aasta Young Scholar’s Award parimaks hinnatud noorteadlase ettekande autorile. Pühapäeva hommikul oli soovijatel võimalik osaleda oikumeenilisel hommikupalvusel Tartu Jaani kirikus.
Taastumine ei osutunud taastamiseks
Konverentsi lõpetades tõi Thomas-Andreas Põder esile, et nelja päeva aruteludes ei mõistetud taastumist lihtsalt tagasipöördumisena varasema olukorra juurde. Ettekannetes kordusid tajumise, tõlgendamise, mäletamise, vastutuse ja ümberorienteerumise küsimused.
„Kriis ei puuduta üksnes seda, mida me peaksime tegema, vaid ka seda, kuidas me mõistame olukordi, tajume iseennast ja teisi ning kujutleme tuleviku võimalusi,“ võttis Põder ühe konverentsi läbiva joone kokku. Samuti osutus interdistsiplinaarsus enamaks kui programmi üldpealkirjaks: erinevad eetilise mõtlemise keeled ja traditsioonid kohtusid, vaidlesid ja täiendasid üksteist, ilma et eesmärgiks oleks olnud nende taandamine ühele ühisele keelele.
Ka konverentsi lõppkuupäev andis teemale erilise tähenduse. 23. augustit tähistatakse Euroopas stalinismi, natsismi ja teiste totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevana. Konverents algas Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval. Need kaks kuupäeva ei moodusta lihtsat lugu „kriisist taastumiseni“, vaid osutavad sellele, et taastumist ei saa lahutada mälust. Mälu ei saa toimunut olematuks teha ega kaotatut taastada, kuid võib aidata võtta vastutust oleviku eest ja jääda avatuks tulevikuvõimalustele, mis ei ole üksnes meie endi loodud.
Lõpukõnes osutas Põder ka Tartu teoloogilise eetika järgmisele ajaloolisele tähisele: 2027. aasta detsembris möödub 200 aastat Alexander von Oettingeni sünnist. Tartu Ülikoolis aastakümneid tegutsenud Oettingen oli üks sotsiaaleetika mõiste kujundajaid teoloogias ning eetilise refleksiooni ja empiirilise ühiskonnauurimise dialoogi pioneere. Tähtpäev pakub võimaluse vaadata sellele pärandile uuesti otsa ka rahvusvahelises eetikauurimises.
Konverents toimus Societas Ethica, Tartu Ülikooli, EELK Usuteaduse Instituudi ja Rostocki Ülikooli koostöös. Tartu Ülikoolis osalesid korraldamises usuteaduskond, eetikakeskus ning filosoofia ja semiootika instituut. Konverentsi toetasid ka Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt GODINEST, Hesseni Protestantliku Rakenduskõrgkooli eetika, diakoonia ja digitaliseerimise transdistsiplinaarne instituut (TIED) ning Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti teaduslikku korralduskomiteed juhtis Thomas-Andreas Põder; sellesse kuulusid veel kaasprof dr Siobhan Kattago, prof dr Kadri Simm, lektor dr Silvi Salupere, prof dr Johann-Christian Põder ning dr Mati Simm, kelle õlul lasus konverentsi korraldusliku juhina peamine praktiline töö ja vastutus.
Kõik peaettekanded salvestas Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV) ja need on järelvaadatavad. Lisaks sisaldab Dalferthi ettekande salvestus konverentsi avakõnesid Gotlind Ulshöferilt ja Thomas-Andreas Põderilt, Hallamaa ettekandele eelneb Urmas Viilma tervituskõne ning Ruini ettekandele järgnevad Ulshöferi ja Põderi lõpukõned. Ilma nende lisadeta on peaettekanded eraldi salvestistena leitavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna YouTube’I kanali vastavas esitusloendis.
Konverentsi teemade arutelu jätkub ka pärast Tartu kohtumist. 2027. aastal ilmub ajakirja De Ethica erinumber „Crisis & Recovery: Ethics in Interdisciplinary Dialogue“ („Kriis ja taastumine: eetika interdistsiplinaarses dialoogis“), mille külalistoimetajad on Thomas-Andreas Põder ja Johann-Christian Põder. Erinumbri artiklikutse avaldatakse lähipäevil ning see kutsub edasi arendama konverentsil keskseks saanud küsimusi kriisist ja taastumisest, mälust ja traumast, semiootikast ja eetikast, lootusest ja vastupidavusest, poliitilisest eetikast, demokraatiast ja rahust, andestusest ja lepitusest ning keskkonnaeetikast.
Eesti-poolsed korraldajad on rõõmsad õnnestunud ja sisukate aruteludega konverentsi üle ning tänavad kõiki osalejaid ja koostööpartnereid. Eriline tänu kuulub Societas Ethica juhatusele ja presiidiumile suurepärase, usaldusliku ja avatud koostöö eest konverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Loe veel sarnaseid uudiseid
