Usuteaduskond tähistas taasavamise 35. aastapäeva vilistlaspäevaga

15.10.2026
Publik istub heledas saalis puidust toolidel
Autor: Andres Tennus

Tartu Ülikooli usuteaduskond tähistas 10. oktoobril taasavamise 35. aastapäeva vilistlaspäevaga, mis tõi Tartusse kokku eri põlvkondade üliõpilased ja õppejõud. Vilistlaspäeval meenutati usuteaduskonna ajalugu ja sellesse panustanud inimesi ning tunti rõõmu taaskohtumistest.

Vilistlaspäev algas Raadi kalmistul, kus külastati teaduskonna kunagiste õppejõudude haudu ning meenutati nende panust Eesti teoloogia ja usuteaduskonna kujunemisse. Mälestusküünlad süüdati teiste seas eestikeelse ülikooli esimeste professorite Eduard Tennmanni ja Olaf Silla haual. Lisaks peatuti Siegfried Aaslava ning Uku Masingu haual ning meenutati Pille Valku, Urmas Pettit ja Marju Lepajõed, kellel kõigil oli oluline osa 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna arengus.

Päev jätkus Tartu Jaani kirikus oikumeenilise palvusega, millel teenisid kaasa eri konfessioonide esindajad. Jutlustas usuteaduskonna emeriitprofessor Tõnu Lehtsaar. Palvus tõstis esile teaduskonna oikumeenilise mõõtme ja andis aastapäevale vaimuliku keskme.

Pärastlõunal koguneti Tartu Ülikooli peahoone aulasse vestlusringile „Usuteaduskond 35 – inimesed ja ajalugu“. Usuteaduskonna juhataja Roland Karo sõnul seisab teaduskond hiiglaste õlgadel: praegusele õppe- ja teadustööle on aluse pannud paljude põlvkondade teadlased, õppejõud ja üliõpilased.

Anni Krüüneri juhitud vestlusringis vaatasid eri kümnendite vilistlased tagasi oma õpingutele ning arutlesid usuteaduskonna tähenduse ja muutumise üle. Eri põlvkondade lood näitasid, kuidas on 35 aasta jooksul muutunud nii teaduskond kui ka ühiskond selle ümber, kuid säilinud on vajadus avara ja kriitilise usuteadusliku hariduse järele.

Vestlusringile järgnes Arthur Arula gobelääni „Marju Lepajõe töölaud Tartu Ülikooli peahoones 2019. aasta novembris“ avamine usuteaduskonna auditooriumis 228. Klassikalise filoloogi, usuteadlase ja armastatud õppejõu Marju Lepajõe mälestusele pühendatud teose soetamiseks andsid oma panuse teaduskonna vilistlased.

Vilistlaspäeva lõpetas koosviibimine korporatsioon Ugala konvendihoones. Taaskohtuti endiste õpingukaaslaste ja õppejõududega, meenutati ülikooliaastaid ning jagati mõtteid sellest, kuhu haridus ja hilisem elutee on vilistlased viinud.