Juhendid ja korrad usuteaduskonnas

Kinnitatud usuteaduskonna nõukogus

14.03.2016

LÕPUTÖÖ NÕUDED JA KAITSMISE KORD USUTEADUSKONNAS

1. BAKALAUREUSETÖÖ

Bakalaureusetöö (6EAP) on põhiteksti mahult 20-30 lk (1800 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik töö, mis võib olla eeltööks tulevasele magistritööle. Töö ülesanne on anda ülevaade ühest uurimist väärivast erialasest probleemist. Kasutatakse vastava teema olulisemaid uurimistulemusi kajastavat kirjandust ja vajadusel ka tähtsamaid allikaid. Bakalaureusetööna võib aktsepteerida ka avaldamiseks vastu võetud teadusartiklit.

2. MAGISTRITÖÖ

Magistritöö (30 EAP) on põhiteksti mahult 40-80 lk (1800 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik töö, kus antakse lahendus ühele juhendaja abiga või iseseisvalt püstitatud uurimisülesandele. Töö teema on oluline valdkonna uurimistöö arengu seisukohalt, kasutatakse antud ülesande lahendamiseks kõige olulisemaid allikaid ja kaasaegset värskeimat kirjandust.

3. MAGISTRIPROJEKT

Magistriprojekt (15 EAP) on praktilise kallakuga uurimus, mille eesmärk on teatud probleemi või teema lahendamine erialaste teadmiste abil ning millega kaasneb rakenduslik tulemus. Magistriprojekt koosneb kolmest osast: a) praktiline osa, b) teoreetilis-metodoloogiline raamistus, c) projekti tööprotsessi dokumentatsioon. Praktiline osa on iseseisev tervik, mille vorm ja maht on vastavuses magistriprojekti eesmärkidega. Teoreetilis-metodoloogilise osa põhiteksti maht on 15-20 lk (1800 tähemärki koos tühikutega).

4. JUHENDAMINE

Lõpetamist planeeriv üliõpilane esitab sama õppeaasta 15. oktoobriks usuteaduskonda vabas vormis avalduse juhataja nimele, kus on kirjas töö teema ja juhendaja. Üliõpilane leiab juhendaja sõltuvalt töö teemast soovitavalt usuteaduskonna õppejõudude hulgast vastastikusel kokkuleppel. Lõputöö juhendaja määratakse usuteaduskonna juhataja korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kui üliõpilase juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepinguga, tuleb määrata ülikooli töötajate seast kaasjuhendaja. Juhendaja ülesanne on üliõpilase abistamine lõputöö teema formuleerimisel ja vastava kirjanduse leidmisel. Juhendaja konsulteerib üliõpilast regulaarselt uurimistöös ja jälgib tema lõputöö valmimise kulgu.

5. KAITSMISELE ESITAMINE

Lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad ning kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu kinnitab usuteaduskonna juhataja. Lõputöö esitatakse kaitsmiskomisjonile nõuetekohaselt vormistatuna nii elektrooniliselt kui ka paberil koos juhendaja kirjaliku arvamusega hiljemalt 3 nädalat enne kaitsmiskuupäeva. Paberkandjal töö esitatakse ühes eksemplaris, kõvas köites. Pärast kaitsmist jääb eksemplar teaduskonda alatiseks säilitamiseks. Üks nädal enne lõputöö kaitsmist peavad olema sooritatud kõik arvestused ja eksamid, vastasel juhul autorit kaitsmisele ei lubata.

6. RETSENSEERIMINE

Lõputööle määrab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu. Retsensent lähtub retsenseerimisel töö hindamiskriteeriumitest (vt punkt 8). Retsensioon ei ületa mahult 2 lk ega suulises ettekandes 10 minutit. Retsensioon tuleb kaitsmiskomisjonile esitada hiljemalt kolm päeva enne kaitsmist.

7. KAITSMINE

Kaitsmine on avalik. Kaitsmisel osalevad reeglina üliõpilase juhendaja ja retsensent. Kaitsmisprotseduur (kokku kuni 30 minutit): (1) autor tutvustab oma tööd (max 5 minutit), (2) retsensendi sõnavõtt ja autori vastus (vastastikusel kokkuleppel võib autor vastata retsensendi küsimustele vahetult) - kokku max 20 minutit; (3) avalik diskussioon, (4) juhendaja arvamus ning (5) autori lõppsõna.

8. HINDAMISKRITEERIUMID

Kaitsmine on hindeline. Ettepaneku osahinnete (vt punktid a-d) suhtes teeb retsensent, hindab kaitsmiskomisjon. Hinnatakse 5 komponenti:

a) uurimisülesannet ja meetodeid (10%). Uurimisülesanne on püstitatud vastavuses teemaga ja avab teemat parimal võimalikul viisil. Ülesannet on võimalik lahendada, arvestades uurija käsutuses olevate aja- ja muude ressurssidega. Meetod(id) on valitud lähtuvalt teemast ja võimaldavad ülesannet lahendada. Esile tõstetakse multidistsiplinaarset lähenemist.

b) allikate ja kirjanduse kasutamist (20%). Kasutatakse antud teema ja uurimisülesande jaoks kõige olulisemaid allikaid ja kirjandust. Allikate ja kirjanduse tsiteerimine on proportsionaalses tasakaalus autori enda mõtteavaldustega ja selgelt eristatavad.

c) uurimisülesande lahendamist (40%). Ülesande lahendamisel argumenteeritakse põhjendatult, töö ülesehitus ja sisu kajastavad autori analüüsi. Autor viib ülesande lahendamise lõpule, andes selge vastuse töö sissejuhatuses püstitatud uurimisülesandele.

d) töö vormistust (20%). Töö on vormistatud vastavalt usuteaduskonnas kehtivale teaduslike tööde vormistamise juhendile.

e) kaitsmist (10%). Kaitsmisel hinnatakse üliõpilase sissejuhatavat ettekannet ja väitlemisoskust.

9. HINDAMINE

Kaitsmiskomisjon hindab eraldi iga komponenti skaalal A-F (5-0). Kaitsmiskomisjonis summeeritakse kõigi komisjoni liikmete poolt igale komponendile antud hinded ja leitakse keskmine. Komponentidele antud hinnete keskmised, vastavalt ülaltoodud osakaalule hinde kujundamisel, moodustavad summeerituna töö hinde (ümardatuna täisarvuni ja esitatud vastava tähena). Töö autorile avalikustatakse lisaks koondhindele ka üksikute komponentide hinded. Positiivne hinne antakse juhul, kui kõik osahinded on positiivsed. Cum laude'ga lõpetamiseks peab lõputöö hinne olema A.

10. KORDUSKAITSMINE

Lõputöö korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril. Korduskaitsmiseks nõuab kaitsmiskomisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Korduskaitsmisele lubamise otsustab juhataja kooskõlastatult töö juhendajaga.

EELKAITSMISE KORD TÜ USUTEADUSKONNA BAKALAUREUSEÕPPES.

Kinnitatud Usuteaduskonna nõukogus 11.12.2023.

Lõputöö esitamise eelselt peab tudeng läbima eelkaitsmise, mille eesmärgiks on saada ülevaade lõpetamist planeerivate tudengite uurimistöö kulgemisest.

Eelkaitsmist läbimata ei ole võimalik lõppkaitsmisele jõuda. 

Eelkaitsmine toimub vähemalt 1 kuu enne lõputööde esitamise tähtaega ning on avalik.

Eelkaitsmist juhib ning eelretsensendid määrab usuteaduskonna lõputööde kaitsmiskomisjoni esimees.

Eelkaitsmise materjalid esitab tudeng usuteaduskonna lõputööde kaitsmiskomisjoni esimehele hiljemalt nädal enne eelkaitsmiste toimumist.

Juhendajaga kooskõlastatud materjalid tuleb saata e-kirja teel nii kaitsmiskomisjoni esimehele kui ka juhendajale. Juhendaja otsustab töö eelkaitsmisele lubamise kolme tööpäeva jooksul ja annab oma nõusolekust teada lihtsõnalise kinnituskirjaga, vastates samale  e-kirjale.

Üliõpilasel tuleb eelkaitsmisele pääsemiseks esitada: 

Lõputöö kavand: 2–3 lk, mis peab sisaldama:  

• Lõputöö teemat, 
• Teema põhjendust, 
• Uurimismetodoloogia selgitust, 
• Uurimisseisu ja edasist ajakava
• Bibliograafialoendit. 

Kui eelkaitstavale lõputööle on taotletud eetikakomitee kooskõlastust, siis võib lõputöö kavandi asemel esitada eetikakomiteele saadetud taotluse.

Eelkaitsmine toimub teiste lõpetamist planeerivate tudengite ees ja seisneb esitatud uurimisprojekti tutvustamises ning kaitsmises.  

Igale kaitsjale määratakse teiste lõpetamist planeerivate sama õppeastme tudengite hulgast eelretsensent, kelle ülesandeks on anda  kavandi sisupunktidele kriitiline hinnang ning küsida täpsustavaid küsimusi, mis võimaldaksid välja tuua kavandi need küljed, millega töö koostaja peaks süvendatult töötama. Saadav tagasiside peaks olema kaitsjale abiks edasise tegevuse fokusseerimisel.

Eelretsensioon tuleb esitada kaitsmiskomisjoni esimehele kirjalikult (1 lk) kaks päeva (48h) enne eelkaitsmist.  

Eelkaitsmise protseduur on järgmine:

(a) Kaitsja tutvustab oma uurimistööd (kuni 2 minutit). 

(b) Retsensendi sõnavõtt (kuni 2 minutit). 

(c) Kaitsja vastus. 

(d) Juhendaja sõnavõtt.

(e) Kohapeal kerkinud küsimused. 

 Kokku on iga kavandi kaitsmiseks aega 15 minutit.

Eelkaitsmist hinnatakse mitte-eristavalt: kui ettenähtud nõuded on täidetud, on tulemus positiivne, kui mitte, siis antakse tudengile 1 kuu puuduste kõrvaldamiseks.  

EELKAITSMISE KORD TÜ USUTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPES.

Kinnitatud Usuteaduskonna nõukogus 11.12.2023.

Lõputöö esitamise eelselt peab tudeng läbima eelkaitsmise, mille eesmärgiks on saada ülevaade lõpetamist planeerivate tudengite uurimistöö kulgemisest.

Eelkaitsmist läbimata ei ole võimalik lõppkaitsmisele jõuda.

Eelkaitsmine toimub vähemalt 1 kuu enne lõputööde esitamise tähtaega ning on avalik.

Eelkaitsmist juhib ning eelretsensendid määrab usuteaduskonna lõputööde kaitsmiskomisjoni esimees.

Eelkaitsmise materjalid esitab tudeng usuteaduskonna lõputööde kaitsmiskomisjoni juhatajale hiljemalt nädal enne eelkaitsmiste toimumist.

Juhendajaga kooskõlastatud materjalid tuleb saata e-kirja teel nii kaitsmiskomisjoni juhatajale kui ka juhendajale. Juhendaja otsustab töö eelkaitsmisele lubamise kolme tööpäeva jooksul ja annab oma nõusolekust teada lihtsõnalise kinnituskirjaga, vastates samale  e-kirjale.

Üliõpilasel tuleb eelkaitsmisele pääsemiseks esitada: 

1. Lõputöö kavand: 2–3 lk ja selle lisana vormistatud bibliograafia.

Kavand peab sisaldama:  

• Lõputöö teemat. 
• Teema põhjendust. 
• Uurimismetodoloogia selgitust. 
• Töö struktuuri kirjeldust.
• Uurimisseisu ja edasist ajakava.
• Bibliograafiat (vormistatud lisana).

Kui eelkaitstavale lõputööle on taotletud eetikakomitee kooskõlastust, siis võib lõputöö kavandi asemel esitada eetikakomiteele saadetud taotluse.

2. Osa/Peatükk valmivast tööst:

• Magistritöö puhul on selleks 10–15 lk pikkune sidus osa valmivast tööst.

Nt välitöödel põhineva uurimuse puhul töö metodoloogiat kirjeldav peatükk ja töö kulgemise süsteemne ülevaade; kirjandusel või arhiivitööl põhineva töö puhul üks enam-vähem valmis peatükk tööst.

• Magistriprojekti puhul projekti kirjaliku osa esialgne versioon ning projekti rakendusliku ja/või praktilise osa vormi  tutvustus.

Eelkaitsmine toimub teiste lõpetamist planeerivate tudengite ees ja seisneb esitatud uurimisprojekti tutvustamises ning kaitsmises.  

Igale kaitsjale määratakse teiste lõpetamist planeerivate sama õppeastme tudengite hulgast eelretsensent, kelle ülesandeks on anda  kavandi sisupunktidele kriitiline hinnang ning küsida täpsustavaid küsimusi, mis võimaldaksid välja tuua kavandi need küljed, millega töö koostaja peaks süvendatult töötama. Saadav tagasiside peaks olema kaitsjale abiks edasise tegevuse fokusseerimisel.

Eelretsensioon tuleb esitada kaitsmiskomisjoni esimehele kirjalikult (kuni 2 lk) 2 päeva (48h) enne eelkaitsmist.  

Eelkaitsmise protseduur on järgmine:

(a) Kaitsja tutvustab oma uurimistööd (kuni 5minutit). 

(b) Retsensendi kommentaarid ja küsimused ning kaitsja vastus (kuni 10 minutit). 

(c)  Juhendaja sõnavõtt.

(e) Kohapeal kerkinud küsimused. 

Kokku on iga kavandi kaitsmiseks aega 30 minutit.

Eelkaitsmist hinnatakse mitte-eristavalt: kui ettenähtud nõuded on täidetud, on tulemus positiivne, kui mitte, siis antakse tudengile 1 kuu puuduste kõrvaldamiseks.

Positiivselt sooritatud eelkaitsmise eest antakse magistritöö puhul 12 EAP-d ja praktilise magistriprojekti puhul 6 EAP-d. Negatiivse hinde puhul annab komisjon soovitused töö parandamiseks.