Juhendid ja korrad usuteaduskonnas

Juhendid ja korrad, mis on kinnitatud usuteadukonna nõukogu või valdkonnanõukogu poolt.

Kinnitatud usuteaduskonna nõukogus

14.03.2016

LÕPUTÖÖ NÕUDED JA KAITSMISE KORD USUTEADUSKONNAS

1. BAKALAUREUSETÖÖ

Bakalaureusetöö (6EAP) on põhiteksti mahult 20-30 lk (1800 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik töö, mis võib olla eeltööks tulevasele magistritööle. Töö ülesanne on anda ülevaade ühest uurimist väärivast erialasest probleemist. Kasutatakse vastava teema olulisemaid uurimistulemusi kajastavat kirjandust ja vajadusel ka tähtsamaid allikaid. Bakalaureusetööna võib aktsepteerida ka avaldamiseks vastu võetud teadusartiklit.

2. MAGISTRITÖÖ

Magistritöö (30 EAP) on põhiteksti mahult 40-80 lk (1800 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik töö, kus antakse lahendus ühele juhendaja abiga või iseseisvalt püstitatud uurimisülesandele. Töö teema on oluline valdkonna uurimistöö arengu seisukohalt, kasutatakse antud ülesande lahendamiseks kõige olulisemaid allikaid ja kaasaegset värskeimat kirjandust.

3. MAGISTRIPROJEKT

Magistriprojekt (15 EAP) on praktilise kallakuga uurimus, mille eesmärk on teatud probleemi või teema lahendamine erialaste teadmiste abil ning millega kaasneb rakenduslik tulemus. Magistriprojekt koosneb kolmest osast: a) praktiline osa, b) teoreetilis-metodoloogiline raamistus, c) projekti tööprotsessi dokumentatsioon. Praktiline osa on iseseisev tervik, mille vorm ja maht on vastavuses magistriprojekti eesmärkidega. Teoreetilis-metodoloogilise osa põhiteksti maht on 15-20 lk (1800 tähemärki koos tühikutega).

4. JUHENDAMINE

Lõpetamist planeeriv üliõpilane esitab sama õppeaasta 15. oktoobriks usuteaduskonda vabas vormis avalduse juhataja nimele, kus on kirjas töö teema ja juhendaja. Üliõpilane leiab juhendaja sõltuvalt töö teemast soovitavalt usuteaduskonna õppejõudude hulgast vastastikusel kokkuleppel. Lõputöö juhendaja määratakse usuteaduskonna juhataja korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kui üliõpilase juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepinguga, tuleb määrata ülikooli töötajate seast kaasjuhendaja. Juhendaja ülesanne on üliõpilase abistamine lõputöö teema formuleerimisel ja vastava kirjanduse leidmisel. Juhendaja konsulteerib üliõpilast regulaarselt uurimistöös ja jälgib tema lõputöö valmimise kulgu.

5. KAITSMISELE ESITAMINE

Lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad ning kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu kinnitab usuteaduskonna juhataja. Lõputöö esitatakse kaitsmiskomisjonile nõuetekohaselt vormistatuna nii elektrooniliselt kui ka paberil koos juhendaja kirjaliku arvamusega hiljemalt 3 nädalat enne kaitsmiskuupäeva. Paberkandjal töö esitatakse ühes eksemplaris, kõvas köites. Pärast kaitsmist jääb eksemplar teaduskonda alatiseks säilitamiseks. Üks nädal enne lõputöö kaitsmist peavad olema sooritatud kõik arvestused ja eksamid, vastasel juhul autorit kaitsmisele ei lubata.

6. RETSENSEERIMINE

Lõputööle määrab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu. Retsensent lähtub retsenseerimisel töö hindamiskriteeriumitest (vt punkt 8). Retsensioon ei ületa mahult 2 lk ega suulises ettekandes 10 minutit. Retsensioon tuleb kaitsmiskomisjonile esitada hiljemalt kolm päeva enne kaitsmist.

7. KAITSMINE

Kaitsmine on avalik. Kaitsmisel osalevad reeglina üliõpilase juhendaja ja retsensent. Kaitsmisprotseduur (kokku kuni 30 minutit): (1) autor tutvustab oma tööd (max 5 minutit), (2) retsensendi sõnavõtt ja autori vastus (vastastikusel kokkuleppel võib autor vastata retsensendi küsimustele vahetult) - kokku max 20 minutit; (3) avalik diskussioon, (4) juhendaja arvamus ning (5) autori lõppsõna.

8. HINDAMISKRITEERIUMID

Kaitsmine on hindeline. Ettepaneku osahinnete (vt punktid a-d) suhtes teeb retsensent, hindab kaitsmiskomisjon. Hinnatakse 5 komponenti:

a) uurimisülesannet ja meetodeid (10%). Uurimisülesanne on püstitatud vastavuses teemaga ja avab teemat parimal võimalikul viisil. Ülesannet on võimalik lahendada, arvestades uurija käsutuses olevate aja- ja muude ressurssidega. Meetod(id) on valitud lähtuvalt teemast ja võimaldavad ülesannet lahendada. Esile tõstetakse multidistsiplinaarset lähenemist.

b) allikate ja kirjanduse kasutamist (20%). Kasutatakse antud teema ja uurimisülesande jaoks kõige olulisemaid allikaid ja kirjandust. Allikate ja kirjanduse tsiteerimine on proportsionaalses tasakaalus autori enda mõtteavaldustega ja selgelt eristatavad.

c) uurimisülesande lahendamist (40%). Ülesande lahendamisel argumenteeritakse põhjendatult, töö ülesehitus ja sisu kajastavad autori analüüsi. Autor viib ülesande lahendamise lõpule, andes selge vastuse töö sissejuhatuses püstitatud uurimisülesandele.

d) töö vormistust (20%). Töö on vormistatud vastavalt usuteaduskonnas kehtivale teaduslike tööde vormistamise juhendile.

e) kaitsmist (10%). Kaitsmisel hinnatakse üliõpilase sissejuhatavat ettekannet ja väitlemisoskust.

9. HINDAMINE

Kaitsmiskomisjon hindab eraldi iga komponenti skaalal A-F (5-0). Kaitsmiskomisjonis summeeritakse kõigi komisjoni liikmete poolt igale komponendile antud hinded ja leitakse keskmine. Komponentidele antud hinnete keskmised, vastavalt ülaltoodud osakaalule hinde kujundamisel, moodustavad summeerituna töö hinde (ümardatuna täisarvuni ja esitatud vastava tähena). Töö autorile avalikustatakse lisaks koondhindele ka üksikute komponentide hinded. Positiivne hinne antakse juhul, kui kõik osahinded on positiivsed. Cum laude'ga lõpetamiseks peab lõputöö hinne olema A.

10. KORDUSKAITSMINE

Lõputöö korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril. Korduskaitsmiseks nõuab kaitsmiskomisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Korduskaitsmisele lubamise otsustab juhataja kooskõlastatult töö juhendajaga.

Lõputöö esitamise eelselt peab bakalaureusetudeng läbima eelkaitsmise, mille eesmärgiks on saada ülevaade lõpetamist planeerivate tudengite töö kulgemisest. Eelkaitsmised toimuvad vähemalt 1 kuu enne lõputööde esitamise tähtaega ning on avalikud. Hiljemalt nädal enne eelkaitsmiste toimumist esitab tudeng teaduskonda 1-2 A4 lehe mahus, juhendaja poolt allkirjastatud lõputöö kirjelduse, mis sisaldab järgmisi komponente:

  1. Lõputöö teema
  2. Teema põhjendus
  3. Uurimismetodoloogia selgitus
  4. Võimalikud tulemused (järeldused)
  5. Bibliograafialoend

Eelkaitsmine toimub teiste lõpetamist planeerivate tudengite ees ja seisneb esitatud uurimisprojekti tutvustamises ning kaitsmises. Selleks määratakse igale kaitsjale teiste lõpetamist planeerivate sama õppeastme tudengite hulgast retsensent, kelle ülesandeks on anda projektile 5 ülalmainitud tunnuse seisukohalt kriitiline hinnang ning küsida täpsustavaid küsimusi, mis võimaldaksid välja tuua projekti sellised küljed, millega kaitsja peaks sügavamalt töötama. Saadav tagasiside peaks olema tudengile abiks edasise tegevuse fokusseerimisel.

Eelkaitsmisi juhib ning retsensendid määrab juhataja poolt määratud usuteaduskonna töötaja ning nende protseduur on järgmine: (a) kaitsja tutvustab oma uurimisprojekti (max 2 minutit); (b) retsensendi sõnavõtt (max 3 minutit); (c) kaitsja vastus (max 3 minutit); (d) kohapeal kerkinud küsimused. Kokku on iga projekti kaitsmiseks aega 10 minutit.

Üliõpilasel tuleb enne eelkaitsmist esitada:

  • eelkaitsmise projekt – 2-3 lk pluss lisa. Peab sisaldama teemat, teema põhjendust, töö struktuuri kirjeldust, uurimismetodoloogia selgitust, eeldatavaid tulemusi ja lisaks olulisemat bibliograafiat.
  • Lisa peab sisaldama 10-15 lk ulatuses üht sidusat osa valmivast magistritööst, nt
  • välitöödel põhineva uurimuse puhul töö metodoloogiat kirjeldav peatükk ja töö kulgemise süsteemne ülevaade;
  • kirjandusel või arhiivitööl põhineva töö puhul üks enam-vähem valmis peatükk tööst.

Materjalide esitamise protseduur:

eelkaitsmise materjalid esitatakse juhendajale kaks nädalat enne eelkaitsmist. Juhendaja otsustab töö eelkaitsmisele lubamise kolme tööpäeva jooksul. Kaitsmisele lubatud töö saadab juhendaja koos oma kirjaliku nõusolekuga kaitsmiskomisjonile. Komisjon saadab esitatud materjalid retsenseerimiseks kahele retsensendile (ühele kaasmagistrandile ja soovitavalt ühele doktorandile) hiljemalt nädal enne eelkaitsmist. Retsensendid esitavad eelkaitsmisel retsensiooni komisjonile kirjalikult.

Eelkaitsmine (40 minutit):

Magistrant tutvustab oma tööd (5 minutit); retsensentide kriitika ja kaitsja vastused (kokku 20 minutit), juhendaja sõnavõtt ja üldine arutelu (15 minutit).

Komisjon hindab eelkaitsmist mitte-eristavalt – kui ettenähtud nõuded on täidetud, on tulemus positiivne, kui mitte, siis antakse tudengile 1 kuu puuduste kõrvaldamiseks. Positiivselt sooritatud eelkaitsmise eest antakse tudengile 12 EAP-d. Eelkaitsmist läbimata ei ole võimalik lõppkaitsmisele jõuda. Negatiivse hinde puhul annab komisjon soovitused töö parandamiseks.

VABADE ÕPPEKOHTADE TÄITMISE KORD
TÜ HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKONNAS


Vastu võetud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu 17.02.2016 otsusega nr 11
Muudetud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu 20.11.2019 otsusega nr 40


1. Vaba õppekoht täidetakse avaliku konkursi korras semestri algusest arvates nelja nädala jooksul.


2. Vabale õppekohale on õigus kandideerida vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ja õppekavas määratud eeldusained täitnud ning konkursitingimustele vastavatel isikutel (vt ÕKE).


3. Konkursil osalemiseks esitavad soovijad õppeprorektori nimele kirjaliku avalduse. Avaldus ja muud vajalikud dokumendid tuleb esitada nädala jooksul semestri algusest arvates õppekava haldava instituudi koordinaatorile, mitme haldaja puhul õppekava haldamist koordineeriva instituudi koordinaatorile [kehtib alates 20.11.2019].


4. Kandidaatide hindamiseks moodustab õppekava haldava instituudi juht, mitme haldaja puhul õppekava haldamist koordineeriva instituudi juht, iga õppeaasta alguses vähemalt kolmeliikmelise komisjoni.


5. Kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel arvestatakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsenti. Võrdsete tulemuste korral arvestatakse kandidaatide kaalutud keskmist hinnet. Loomingulistel erialadel võib arvesse võtta erialaga seonduvaid loomingulisi saavutusi. Reimmatrikuleerimisel arvestatakse ka eksmatrikuleerimise põhjust.


6. Vaba õppekoht täidetakse õppeprodekaani nõusolekul isiku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega.

 

Pdf failid:

#õppimine #teadus
HUMA sügiskool

Roland Karo: HUMA sügiskool annab tudengitele väärtusliku teaduskonverentsil osalemise kogemuse

#õppimine
Tudengid gloobust uurimas.

Tudengilt tudengile vestlusring: õpingud välismaal

#õppimine

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus toimub teisipäeval, 20. juunil kell 13.00 Tartu Ülikooli aulas.