Valik lõputöö teemasid

Järgnevalt on välja toodud võimalikud lõputööde teemad ning juhendajad vastavalt uurmisvaldkonnale. 

Õppejõudude kontaktid

Atko poole võivad juhendamissooviga pöörduda tudengid, kes on huvitatud religiooni, sellega piirnevate või sellele vastanduvate nähtuste uurimisest, seda nii tänapäeval kui ka minevikus. Atko on põhjalikumalt tegelenud Nõukogude perioodi arengutega, samuti tänase Eesti ühiskonna (mitte)religioossuse uurimisega ning looduse ja (mitte)religioossuse kokkupuutepunktidega. Pöörduda võivad nii BA, MA kui doktorikraadi taotlejad.

  • Spirituaalne turism (erinevad juhtumianalüüsid). (BA/MA)
  • Religioonialaste küsimustike testimine ja analüüs (kognitiivsed intervjuud). (BA töö)
  • Mil määral on noorte suhtumine religiooni muutunud võrreldes nõukogude perioodiga? Võrdlev uurimus nõukogudeaegsete andmestike (Kuulo
    Vimmsaare ja Ants Liimetsa sotsioloogilised küsitlused) ja tänapäeva olukorra vahel. (MA) 
  • Kirikuhoonete funktsioonid 21. sajandil. Siin võib uurida, mil määral on kirikud avalikud ruumid ja millised funktsioonid neil seejuures on erinevate inimeste jaoks – ning mida see ütleb meile religiooni muutumise kohta ühiskonnas? (pigem MA)
  • Mahajäetud kirikud Eestis – olukord ja võimalikud lahendusteed. Kaardistada praegune seis väljasurnud ja kahanevate koguduste osas ning analüüsida võimalusi olukorra muutmiseks. (pigem MA, sobib ka magistriprojektiks)
  • Religioon Eesti meedias - muutused ja tendentsid. Siin võib uurida nii üldisi muutusi kuid sobivad ka konkreetsed juhtumianalüüsid, nt võib uurida religiooni esinemist Eesti meedias mõnel konkreetsel päeval. (BA/ MA).
  • Religioonide "varjatud" mõõtmed, vikaarreligioossus, kultuurreligioon jne. Religioon ei piirdu ainult uskumuste, identiteetide ja praktikatega ega ole ka vältimatult seotud institutsiooniga. Nii võib maausku toetada nende looduskaitse või pärandkultuuri-alase tegevuse tõttu või kristlust ühiskondliku moraali hoidmise kaalutlustel. Selliste aspektide uurimine avab religiooni rolli ühiskonnas palju mitmekesisemalt kui ainuüksi uskumuste ja identiteetide kaardistamine seda võimaldaks. Näiteks võib siin uurida, miks inimesed annetavad Tartu Jaani kiriku oreli heaks või toetavad Tartu Maarja kiriku restaureerimist – millised on nende religioossed ja mittereligioossed motiivid? Või miks soovivad mittereligioossed inimesed oma lapsi ristida, end kirikus laulatada või kiriklikult matta? (BA/MA)
  • Sekulariseerumise erinevad tasandid - üldkultuuriline, institutsionaalne ja isiklik tasand. Erinevad juhtumianalüüsid tänapäevast ja minevikust. (BA/MA)
  • Ilmalikkus ja religioonikriitilised hoiakud erinevatel perioodidel. Võimalus tegeleda nt konkreetsete organisatsioonide, isikute või ühiskondlike hoiakute uurimisega. Nt võiks uurida "Ameerika ahwiprotsessi" (Scopes'i kohtujuhtum) kajastust Eesti ajalehtedes 1925. aastal ja teha sellest järeldusi toonaste hoiakute kohta erinevates ühiskonnagruppides. (BA/MA)
  • Religiooni politiseerumine 21. sajandi Eestis. (BA/MA)

• Jumalateenistuse uuenduse vastuvõtt koguduseliikmete poolt.
• Jutluse kõnetavus tänapäeva Eestis.
• Intellektipuudega inimeste arusaam jumalateenistusest ja kirikust.
• Koguduse liikmete ootused jutlusele.
• Kirikuvõõraste inimeste ootused jutlusele.
• Lapsevanemate ootused pühapäevakoolile.
• Usulise pöördumise läbielanute tee kirikusse.

• Võrdleva usunditeaduse õppetooli ja professuuri rajamine Tartu Ülikoolis – põhjused, eesmärgid, laiem kontekst.
• Mõne eestikeelse usundiloolise klassikalise teose põhjalikum ja konteksti paigutav analüüs, nt Uku Masingu „Üldine usundilugu“ oma aja usundiloolise uurimisolukorra valguses. Ent võib mõelda ka Oskar Looritsa, Ivar Paulsoni, Jaan Puhveli, Leopold von Schroederi jt peale.
• Religioosne kogemus kui probleemküsimus tänapäeva religiooniuuringutes.
• Religiooniuuringute distsipliini enesekriitika viimastel kümnenditel – analüüs.
• Mõne religiooniuuringulise põhimõiste (sünkretism, rituaal, fetišism, animism, müstitsism, mana, tabu vms) mõtteloolis-ideedeajalooline analüüs.
• Põhjalik ja analüüsiv sissevaade mõnda uuemasse evolutsioonilisse või kognitiivsesse religioonikäsitlusse.
• Nn „reduktsionismi probleem“ religiooniuuringutes – kriitiline analüüs.
• Nn „seesolija-väljasseisja probleem“ (insider-outsider problem) religiooniuuringutes – kriitiline analüüs.
• Religiooniuuringute praktiline väljund – võimalused, ohud, eesmärgid.
• Religioon laiemalt ja kristlus kitsamalt Ilmar Vene kirjatöödes.
• Religioon teemana Jaan Kaplinski esseistikas – kriitiline analüüs.
• Religioon teemana Hasso Krulli esseistikas – kriitiline analüüs.
• Haljand Udami (religiooni)filosoofia.
• Toomas Pauli religioonifilosoofia.
• Religioossed teemad Karl Ristikivi loomingus.

• Mõne Vana Testamendi teksti eksegees ja/või usundi- ja kirjanduslooline taust (mõne peatüki ulatuses, eriti Gn, Jo, Km, Sm, Kn, Js, Ps, Ii, Õp).
• Mõne Vana Testamendi mõiste tähendus ning selle usundi- ja motiivilooline taust.
• Mõne proosa- või luuleteksti stilistiline ja poetoloogiline analüüs (mõne peatüki ulatuses).
• Mõne kirjandusliku stiilivõtte analüüs mõne suurema tekstivaliku raames (nt teatud värsitüübid, narratiivsete vormide süstemaatilisus, kõlakujundid).
• Mõne raamatu olulisemate mõistete või stiilivõtete tõlkimise ettepanekud Eesti tõlkeloo taustal.

• Pauluse kirjades kasutatud mõiste „evangeelium“ teoloogiline ja kultuurilooline tähendus.
• Uue Testamendi perikoobi - mõne usutunnistuse, laulu, liturgilise või pareneetilise pärimuse - eksegeegeetiline ja religioonilooline uurimus.
 

Irina Paert juhendab eesti, vene ja inglise keeles; James White inglise keeles. Eestikeelsed allikad on olemas, aga on hea, kui üliõpilane oskab ka vene ja inglise keeles lugeda.


• Vanausulised Eesti Vabariigis (1920–1940).
• „Kloostri sõda“: Petseri klooster 1932. aastal.
• Eesti Apostlik Õigeusu Kirik välismaal (1945–1990): allikate ülevaade.
• Õigeusu „uusmärtrid“ Eestis ja nende mälestamine.
• Teised õigeusu ja vanausuliste teemad.
 

•  Teadus ja religioon: nt loodus ja teoloogia, antropotseen ja teoloogia, kliimakriis ja teoloogia, ökoteoloogia
•  Martin Luther ja vägivallatu luterlik teoloogia: võimalused ja probleemid.
•  Uued filosoofiad ja alati uuenev teoloogia, kaasa arvatud feministlik teoloogia
•  Interreligioosse teoloogia/interkultuurilise religiooniuuringute problemaatika

Alljärgnevad religioonifilosoofia teemad on käsitletavad nii väiksema (bakalaureuseastme) kui suurema (magistriastme) uurimistöö mahus.
•    Sekulariseerumine ja religioon Hans Joase käsituses
•    Inimõiguste genealoogia ja kehtivus Hans Joase käsituses
•    Inimlikum religioonifilosoofia: analüütilise religioonifilosoofia kriitika John Cottinghami valitud töödes
•    Sami Pihlströmi "Pragmatic Pluralism and the Problem of God" (2013) argumendi rekonstruktsioon ja peamise kriitika läbikatsumine
•    Inimese lõplikkus pragmaatilise transtsendentaalantropoloogia vaatevinklis: Sami Pihlströmi käsitus
•    Mis on religioosne orienteerumine? Werner Stegmaieri "What is Orientation?" (2019) põhjal
•    Eero Tarasti eksistentsiaalse semiootika religioonifilosoofiline mõõde
 

  • Magistriprojekt: rändnäitus usuõpetuse referendumi sajandaks aastapäevaks
  • Põhikoolide religiooniõpetus (kristlikud, waldorfkoolid, munitisipaalkoolid) - millist usulist kirjaoskust toetatakse
  • 20. sajandi lõpu usuõpetus (põnev ja segane periood 90.te algusest, vajaks tollaste õpetajate intervjueerimist)
  • Koolijuhid usundiõpetuse võimalikkusest ja võimatusest (2011.a seadusmuudatus annab usundiõpetusele võimaluse, kuid paljudes koolides pole seda kasutatud)
  • Religiooni kajastamine üldhariduskoolide õpikutes (2007. aastal tehti, nüüd on uued õppekavad ja õpikud)
  • ... konfessiooni vanemate kodune usuline kasvatus (õigeusklike kohta tehtud, oleks ka teisi võrdluseks vaja)

 

 


 

• Islam – Elo Süld.
• Judaism – Anu Põldsam.
• Kirikulugu – Riho Altnurme, Priit Rohtmets
• Religioonipsühholoogia – Tõnu Lehtsaar.
• Religioonisotsioloogia, Eesti kaasaegne religioossus – Lea Altnurme.
• Süstemaatiline teoloogia, teadus ja religioon – Anne Kull, Roland Karo.
• Uus Testament – Ain Riistan.
• Vana Lähis-Ida usundi- ja kultuurilugu – Amar Annus.
• Võrdlev usundilugu – Tarmo Kulmar.

 

 

#õppimine #sisseastumine
Tartu Ülikooli peahoone

Algas kandideerimine usuteaduskonna magistriõppesse

#õppimine #sisseastumine
Peamaja

Algas kandideerimine Tartu Ülikooli magistriõppesse ja võõrkeelsetele erialadele

#õppimine
Ghent

Erasmus+ Euroopa-sisene konkurss 2023/2024