Juhendid ja korrad usuteaduskonnas
Üliõpilastööde vormistamise nõuded leiab üliõpilastööde vormistamise juhendist, mis sisaldab muuhulgas juhiseid ka magistri- ja bakalaureusetöö ning magistri- ja bakalaureuseprojekti koostamise kohta. Mahukamate kirjatööde puhul kontrolli, et kasutad üliõpilastööde vormistamise juhendi kõige uuemat versiooni!
Lõputööde kaitsmise korraldus usuteaduskonnas
Kinnitatud Usuteaduskonna nõukogus 09.12.2024. Dokumendi aluseks on Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri IV.5. „Lõputöö kaitsmine“ ja „Kõrgharidustaseme esimese ja teise astme lõputööde nõuded, kaitsmiskomisjonide moodustamise ja kaitsmise kord Tartu Ülikooli Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas“.
1.1. Bakalaureusetöö
Bakalaureusetöö (6 EAP) on põhiteksti mahult 20–30 standardlehekülge (36 000–54 000 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik lõputöö.
Bakalaureusetöö ülesanne on käsitleda erialast probleemi, kasutades selleks asjakohast materjali ja meetodit ning usaldusväärset teemakohast teaduskirjandust.
1.2. Bakalaureuseprojekt
Bakalaureuseprojekt (6 EAP) on praktilise kallakuga uurimus, mille eesmärk on teatud probleemi või teema lahendamine erialaste teadmiste abil ning millega kaasneb rakenduslik tulemus. Bakalaureuseprojekt koosneb kahest osast:
a) praktiline osa, ja
b) akadeemiline kirjalik osa, mis sisaldab 3 komponenti:
- projekti teema- ja ülesandepüstitust ning selle teoreetilis-metodoloogilist põhjendust,
- projekti tööprotsessi kirjeldus ja dokumentatsiooni (mida, millal, kus ja milliste tulemustega tehti),
- ülevaadet lõpptulemustest ja tulemuste kriitilist diskussiooni.
Praktiline osa on iseseisev tervik, mille vorm ja maht on vastavuses bakalaureuseprojekti eesmärkidega. Akadeemilise kirjaliku osa põhiteksti maht on 10–15 standardlehekülge (18 000–27 000 tähemärki koos tühikutega).
1.3. Magistritöö
Magistritöö (30 EAP) on põhiteksti mahult 40–80 standardlehekülje (72 000–144 000 tähemärki koos tühikutega) pikkune uurimuslik lõputöö, kus antakse asjakohase meetodi abil teaduslik lahendus või uuenduslik käsitlus püstitatud uurimisülesandele.
Magistritööna võib esitada ka õpingute jooksul kirjutatud ja avaldamiseks vastu võetud eelretsenseeritud teadusartikli koos saatetekstiga. Uurimuse töömaht peab vastama magistritöö mahule.
1.4. Magistriprojekt
Magistriprojekt (15 EAP) on praktilise kallakuga uurimus, mille eesmärk on teatud probleemi või teema lahendamine erialaste teadmiste abil ning millega kaasneb rakenduslik tulemus. Magistriprojekt koosneb kahest osast:
a) praktiline osa ja
b) akadeemiline kirjalik osa, mis sisaldab 3 komponenti:
- projekti teema- ja ülesandepüstitust ning selle teoreetilis-metodoloogilist põhjendust,
- projekti tööprotsessi kirjeldus ja dokumentatsiooni (mida, millal, kus ja milliste tulemustega tehti),
- ülevaadet lõpptulemustest ja tulemuste kriitilist diskussiooni.
Praktiline osa on iseseisev tervik, mille vorm ja maht on vastavuses magistriprojekti eesmärkidega.
Akadeemilise kirjaliku osa põhiteksti maht on 15–25 standardlehekülge (27 000–47 000 tähemärki koos tühikutega).
1.5. Juhendamine
Lõpetamist planeeriv üliõpilane esitab sama õppeaasta 30. septembriks usuteaduskonna kaitsmiskomisjoni juhatajale vormikohase lõputöö kaitsmise avalduse, mille on lisaks tudengile allkirjastanud ka juhendaja.
Üliõpilane leiab juhendaja sõltuvalt töö teemast soovitavalt usuteaduskonna õppejõudude hulgast vastastikusel kokkuleppel. Lõputöö juhendaja määratakse usuteaduskonna juhataja korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kui üliõpilase juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepinguga, tuleb määrata ülikooli töötajate seast vastava haridustasemega vastutav juhendaja.
Juhendaja ülesanne on üliõpilase abistamine lõputöö teema formuleerimisel ja vastavate allikate ning kirjanduse leidmisel. Juhendaja konsulteerib üliõpilast regulaarselt uurimistöös ja jälgib tema lõputöö valmimise kulgu.
2.1. Eelkaitsmine
Lõputöö kaitsmisele esitamise eelselt peab tudeng läbima eelkaitsmise, mille eesmärgiks on saada ülevaade lõpetamist planeerivate tudengite uurimistöö kulgemisest. Eelkaitsmist positiivselt läbimata ei ole võimalik lõppkaitsmisele jõuda. Eelkaitsmine toimub vähemalt 1 kuu enne lõputööde esitamise tähtaega ning on avalik. Eelkaitsmist juhib ning eelretsensendid määrab usuteaduskonna lõputööde kaitsmiskomisjoni esimees. Kui tudeng on eelkaitsmise läbinud, kuid seejärel vahetab teemat, tuleb tal eelkaitsmine uuesti läbida.
Eelkaitsmine toimub vastavalt usuteaduskonnas kehtivale bakalaureuse- ja magistritööde eelkaitsmise korrale (vt LISA 1–2).
2.2. Lõppkaitsmisele esitamine
Lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad ning kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu kinnitab usuteaduskonna juhataja.
Üliõpilastööde vormistamise juhendi kohaselt vormistatud lõputöö esitatakse õppekorraldusspetsialistile ja kaitsmiskomisjoni juhatajale elektrooniliselt hiljemalt 3 nädalat enne kaitsmiskuupäeva. Lisaks esitatakse usuteaduskonna kantselesisse elektroonilise lõputööga identne töö paberkandjal ühes eksemplaris, kõvas köites. Pärast kaitsmist jääb eksemplar teaduskonda alatiseks säilitamiseks. Juhendaja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õppekorraldusspetsialistile ja kaitsmiskomisjoni juhatajale, et töö vastab nõuetele ja et ta lubab selle kaitsmisele.
Vähemalt üks nädal enne lõputöö kaitsmist peavad olema sooritatud kõik arvestused ja eksamid, vastasel juhul autorit kaitsmisele ei lubata.
2.3. Retsenseerimine
Lõputööle retsensendi määramise eest vastutavad kaitsmiskomisjoni esimees ja programmijuht. Retsensendil peab olema vähemalt sama kõrgharidustaseme astme kvalifikatsioon ja pädevus antud teadusvaldkonna problemaatikas.
Retsensioon tuleb kaitsmiskomisjonile esitada hiljemalt kolm päeva enne kaitsmist. Retsensent peab lähtuma retsenseerimisel usuteaduskonna lõputööde hindamiskriteeriumitest (vt punkt 2.5). Retsensioon peab võimaldama diskussiooni kaitsjaga, iseloomustama lõputööd nii sisuliselt kui ka vormiliselt ning andma lõputööle põhjendatud hinnangu Retsensioon ei ületa mahult 2 lk ega suulises ettekandes 5 minutit.
2.4. Lõppkaitsmine
Kaitsmine on avalik. Kaitsmisel osalevad lisaks üliõpilasele reeglina ka tema juhendaja(d) ja retsensent. Retsensendi kaitsmiselt puudumisel loetakse tema arvamus lõputööst ette.
Kaitsmisprotseduur (kokku kuni 30 minutit):
- kaitsja tutvustab oma tööd (kuni 5 minutit),
- retsensendi sõnavõtt ja kaitsja vastus (kokku kuni 15 minutit),
- küsimused kaitsmiskomisjonilt ja avalik diskussioon,
- juhendaja sõnavõtt,
- kaitsja lõppsõna.
2.5. Hindamine ja hindamiskriteeriumid
Kaitsmine on hindeline. Lõpliku hinde skaalal A–F annab lõputööle kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni liikmete hinnangut lõputööle ja kaitsmisele ning juhendaja(te) arvamust.
Bakalaureuse- ja magistritöid hinnatakse 5 komponendi alusel:
- uurimisülesande püstitamine, meetodi ja allikate valik (20%),
- allikate ja kirjanduse kasutamine (20%),
- uurimisülesande lahendamine (35%),
- töö vormistus (15%),
- kaitsmine (10%).
Bakalaureuse- ja magistriprojekte hinnatakse 5 komponenti alusel:
- projekti ülesande püstitamine, meetodi ja allikate valik (10%),
- allikate ja teoreetilise kirjanduse kasutamine (20%),
- ülesande lahendamine (50%),
- töö kirjaliku osa vormistus (10%),
- kaitsmine (10%).
Kaitsmiskomisjon hindab eraldi iga komponenti skaalal A–F (vt LISA 3–6 ).
Kaitsmiskomisjonis summeeritakse kõigi komisjoni liikmete poolt igale komponendile antud hinded ja leitakse keskmine. Komponentidele antud hinnete keskmised, vastavalt ülaltoodud osakaalule hinde kujundamisel, moodustavad summeerituna töö hinde (ümardatuna täisarvuni ja esitatud vastava tähena). Positiivne hinne antakse juhul, kui kõik osahinded on positiivsed. Cum laude'ga lõpetamiseks peab lõputöö hinne olema A. Töö autorile avalikustatakse lisaks koondhindele ka üksikute komponentide hinded.
Lõputöö kaitsmise tulemus tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.
2.7. Korduskaitsmine
Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine. Korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril. Korduskaitsmiseks nõuab kaitsmiskomisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Korduskaitsmisele lubamise otsustab usuteaduskonna juhataja kooskõlastatult töö juhendajaga.
Muud juhendid ja korrad
Muud juhendid ja korrad usuteaduskonnas, sealhulgas juhised isikuandmete töötlemiseks lõputöödes ja inimuuringuteks usuteaduskonnas, heebrea keele transkriptsiooni soovituslikud reeglid jm.
