Rahvusvaheline õpiränne on oluline osa iga religiooniuurija ja teoloogi haridusteest, kuna selle üheks eesmärgiks on teistsuguste keele- ja kultuuriruumide tundmaõppimine.
Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et kuigi välisõpingud ei ole kohustuslikud, on need õppekavasse planeeritud võimalusena. Tavaliselt minnakse välismaale õppima semestriks, ehkki võib ka aastaks. Õppida tuleb arvestusega, et välismaale õppima minnes tuleb väliskõrgkoolis läbida minimaalselt 15 EAP. Semestriks õppima minnes on soovitav teha kindlasti enam kui 15 EAP.
Mobiilsusaknaks nimetatakse õppekavadesse planeeritud võimalust arvestada välisõpingud osana õppekava läbimisest.
Välisõpingute arvestamine usuteaduskonnas toimub järgnevalt:
Parim aeg välisõpinguteks on bakalaureuseõppe III–IV semester ja magistriõppe III semester. See tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril.
Alates 2019/2020 õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal, aga sellega tuleb olla ettevaatlik (vt järgmist punkti õppeaja pikenemise kohta).
Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et enamasti ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Õppeaeg võib pikeneda olenevalt õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Õpirände planeerimisel tasub varakult õppekorraldusspetsialistiga ühendust võtta, kuna osasid õppeaineid ei loeta igal aastal ja nii võivad õpingud pikeneda.
Erasmus+ programmiga on üliõpilastel võimalik õppida oma kodukõrgkooli Erasmuse partnerkõrgkoolides ja käia praktikal. Usuteaduskonna partnerülikoolid
Vaata ERASMUS+ partnerülikoole