Rahvusvaheline õpiränne - miks õppida välisülikoolis?
Rahvusvaheline õpiränne on oluline osa iga religiooniuurija ja teoloogi haridusteest, kuna selle üheks eesmärgiks on teistsuguste keele- ja kultuuriruumide tundmaõppimine.
- Välisõpingud süvendavad üliõpilase akadeemilisi teadmisi pakkudes võimaluse õppida aineid, mida Tartu ülikoolis parajasti ei õpetata ning aitavad lihvida keeleoskust ning annavad rahvusvahelise suhtluse kogemuse.
- Lisaks silmaringi laiendamisele loovad välisõpingud ka eeliseid tööturul. Erinevad uuringud näitavad, et vaid poole aasta jagu välisõpinguid suurendab üliõpilase suutlikkust leida tulevikus meelepärasem ja paremini tasustatav töö, sest ta oskab paremini suhelda ning lahendada probleeme. Oskus, mida eriti vajatakse juhtivatel ametikohtadel.
Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et kuigi välisõpingud ei ole kohustuslikud, on need õppekavasse planeeritud võimalusena. Tavaliselt minnakse välismaale õppima semestriks, ehkki võib ka aastaks. Õppida tuleb arvestusega, et välismaale õppima minnes tuleb väliskõrgkoolis läbida minimaalselt 15 EAP. Semestriks õppima minnes on soovitav teha kindlasti enam kui 15 EAP.
Mobiilsusaknaks nimetatakse õppekavadesse planeeritud võimalust arvestada välisõpingud osana õppekava läbimisest.
- Religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuse- ja magistriõppes on selleks loodud Välisõpingute moodul. Sel puhul kehib põhimõte, et üliõpilane sooritab välisülikoolis vähemalt 15 EAP mahus aineid, millest kuni 12 EAP arvestatakse valikmoodulisse ja 3 EAP vabaaineks. Samas saab erialaainetega täita ka teisi mooduleid. Välismaal tehtud ainepunktide võrra on nende moodulite Tartu ülikoolis tehtav maht väiksem.
Välisõpingute arvestamine usuteaduskonnas toimub järgnevalt:
- Üliõpilane koostab semestri kaupa õppeplaani, mille ta kooskõlastab varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) komisjoni esimehega.
- Kui välismaal õpitavate ainete sisu ja õpiväljundid kattuvad õppekavas mõne kohustusliku ainega, siis arvestatakse välismaal sooritatu vastava aine asenduseks. Mittekattuvad ained sobivadki moodulisse „Rahvusvaheline õpiränne“. Sama kehtib ka välismaal sooritatud praktika kohta.
Parim aeg välisõpinguteks on bakalaureuseõppe III–IV semester ja magistriõppe III semester. See tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril.
- Magistriõppes on soovitatav juba teise semestri alguses (mil on aeg valida õpingute lõpetamise formaat - kas magistritöö või magistriprojekt ning sõnastatakse lõputöö eesmärgid) juhendaja, õppekorraldusspetsialisti ja programmijuhiga läbi rääkida, millist õpirännet valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid Tartu ülikoolis planeerida.
- Välisõpingute moodulit võib täita ka semestrite vahel, näiteks suvel välismaal praktikat sooritades, suvekoolis osaledes vms.
Alates 2019/2020 õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal, aga sellega tuleb olla ettevaatlik (vt järgmist punkti õppeaja pikenemise kohta).
Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et enamasti ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Õppeaeg võib pikeneda olenevalt õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Õpirände planeerimisel tasub varakult õppekorraldusspetsialistiga ühendust võtta, kuna osasid õppeaineid ei loeta igal aastal ja nii võivad õpingud pikeneda.
- Nominaalset õppeaega pikendatakse välismaal viibitud semestrite võrra juhul, kui väliskõrgkoolis on semestri jooksul läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Pikendussemester ei ole iseeenesest halb.
- Väliskõrgkoolis väiksemas mahus aineid läbides nominaalaega ei pikendata! Samuti ei pikendata nominaalset õppeaega, kui välismaal õpiti akadeemilise puhkuse ajal, sest akadeemilise puhkuse aeg ei ole nominaalne õppeaeg.
Usuteaduskonna partnerülikoolid
Erasmus+ programmiga on üliõpilastel võimalik õppida oma kodukõrgkooli Erasmuse partnerkõrgkoolides ja käia praktikal. Usuteaduskonna partnerülikoolid
Vaata ERASMUS+ partnerülikoole