Projekt GODINEST
Projekt „Märk „Jumal“ post-sekulaarses Eestis – kriitilis-hermeneutiline ja konstruktiivne panus religioosse ja sekulaarse ühiseluks liberaalses demokraatias (GODINEST)“
GODINEST on kuue teadlase ühine uurimisprojekt, mis keskendub küsimusele, kuidas religioossed ja mittereligioossed inimesed saavad (post)sekulaarsetes liberaalsetes demokraatiates koos elada. Projekti keskmes on märk „Jumal“ ning uuritakse, kas see võib toimida väljaspool tavapärast religioosse ja sekulaarse vastandust – kriitilise ja transformatiivse orientiirina, mis toetab dialoogi, mitte konflikti.
Selle asemel, et edendada üht kindlat arusaama Jumalast, käsitleb projekt „Jumalat“ kui jagatud viitepunkti, mida ei saa täielikult kontrollida ega taandada ühelegi konkreetsele uskumuste süsteemile. Pigem osutab märk „Jumal“ neist kaugemale ning kutsub mõtlema selle üle, kuidas inimesed oma elu kujundavad ja mõtestavad.
Projekt lähtub Eesti religioossest ja ideoloogilisest mitmekesisusest, kus sekulaarsete ja religioossete vaateviiside vahelised pinged on sageli teravad. Projekti käsitluses eeldab selline olukord uut lähenemist religiooni ja sekulaarse ühiskonna suhtele. Uurides uuesti, kuidas märki „Jumal“ kasutatakse ja mõistetakse, analüüsib projekt selle potentsiaali vaidlustada kinnistunud seisukohti, avada uusi perspektiive ning luua sildu erinevuste vahel.
Teosemiootilise lähenemise abil analüüsib uurimistöö hoolikalt valitud sotsiaalseid kontekste ja tegeliku elu olukordi, mis on liberaalse demokraatia seisukohalt olulised. Nende hulka kuuluvad juhtumiuuringud kristlusest, islamist, judaismist ja Hiina filosoofiast, samuti avalikud arutelud sellistel teemadel nagu haridus, keskkonnavastutus ja finantseetika.
Kokkuvõttes panustab projekt Eesti religiooni käsitlevasse teoloogilisse, filosoofilisse ja semiootilisse uurimistöösse ning soovib ühtlasi rikastada laiemat akadeemilist arutelu selle üle, kuidas religioossed ja sekulaarsed vaateviisid saavad pluralistlikus ühiskonnas teineteisega suhestuda ja dialoogi astuda.
Projekti toetab Eesti Teadusagentuuri rühmagrant (PRG3064).
- Selgitada, avada ja kriitiliselt analüüsida märki „Jumal“, suhestudes Eesti religioosse ja maailmavaatelise mitmekesisusega filosoofilise ja teoloogilise refleksiooni kaudu.
- Panustada kriitilis-hermeneutilise teoorialoomise kaudu jagatud, avaliku ja dünaamilise märgiruumi kujundamisse religioosse ja sekulaarse eksklusivismi piiride vahealal.
- Kujutleda, teoretiseerida ja kirjeldada võimalusi erinevalt religioossete ja mittereligioossete inimeste ühiseks eluks Eestis kui (post)sekulaarses liberaalses demokraatias.
- Kuidas arendada Eesti semiootikatraditsiooni innovatsioonipotentsiaali religiooniga seotud tänapäevaste küsimuste käsitlemisel.
- Millised märgi „Jumal“ kasutusviisid ja -olukorrad toetavad või võiksid toetada religioossete ja sekulaarsete inimeste kooselu?
- Millised on Habermasi „religioosse sekulaarsesse tõlkimise“ imperatiivi tugevused ja nõrkused ettepanekuna käsitleda religioosse ja sekulaarse suhet liberaalse demokraatia kontekstis?
Projektis keskendutakse kolmele peamisele uurimissuunale.
See uurimisvaldkond arendab teoreetilist raamistikku, mille abil uurida, kuidas viited „Jumalale“ toimivad kultuuris tähenduslike märkidena. Filosoofiale, teoloogiale ja kaasaegsele semiootikauurimisele tuginedes kaardistatakse erinevad kontekstid, milles inimesed Jumalale viitavad – näiteks argikõnes, religioosses praktikas ja avalikus diskursuses – ning selgitatakse, millist sotsiaalset ja sümboolset toimet need kasutusviisid avaldavad.
Eesmärk on analüüsida valitud näiteid, et näidata, kuidas Jumalaga seotud kommunikatsioon toimib eri vaatenurkadest: kui inimesed pöörduvad Jumala poole, räägivad Jumalast või religioossest lähtepunktist, s.t Jumala nimel. Erilist tähelepanu pööratakse rituaalidele ja religioossele kõnele, kus sõnad, teod ja muud väljendusvormid põimuvad, et mõista, kuidas tähendus religioosses kommunikatsioonis kujuneb.
See uurimisvaldkond analüüsib, kuidas märki „Jumal“ saab kasutada refleksiivselt ja enesekriitiliselt, et toetada religioossete ja sekulaarsete inimeste lugupidavat kooseksisteerimist Eestis ja laiemalt. See ühendab teoloogilised perspektiivid, mis on juurdunud elatud religioosses praktikas, ning filosoofilised lähenemised, mis keskenduvad avalikule arutlusele ja avatud debatile.
Uurimistöö käsitleb, kuidas Jumalaga traditsiooniliselt seotud tähendused võivad ilmneda ka teistes avaliku elu valdkondades: hariduses, kus eestlased kõnelevad mõnikord „usust haridusse“; keskkonnadiskursuses, kus loodust kirjeldatakse püha või puhtana; ning majanduselus, kus raha võib omandada religioossele pühendumusele sarnase rolli.
Samuti võrreldakse, kuidas lõplikkusele või ülimuslikkusele osutuvad mõisted – nagu Jumal kristluses ja islamis või Tee (Dao) hiina mõttetraditsioonis – suhestavad ühtsust ja mitmekesisust ning kuidas arusaamatused tekivad siis, kui neid ideid tõlgendatakse sõnasõnaliselt.
Lisaks uurib projekt, kuidas teatud juudi teoloogilised käsitlused Jumalast – eriti need, mis rõhutavad Jumala ettearvamatust ja alandlikkust – võivad soodustada hinnangute peatamist ja suuremat sallivust ning pakkuda ressursse erimeelsustega toimetulekuks pluralistlikes ühiskondades.
See uurimisvaldkond käsitleb religioossete ja sekulaarsete arutlusviiside vastastikust mõju ja põimumist avalikus elus, pöörates erilist tähelepanu Eestile kui ühiskonnale, mida sageli iseloomustatakse tugevalt sekulaarsena.
Uurimus suhestub Jürgen Habermasi mõjuka ettepanekuga, mille kohaselt tuleks religioossed ideed demokraatlikus avalikus arutelus tõlkida sekulaarsesse keelde. Kuigi selle ettepaneku eesmärk on suurendada kaasamist ja vastastikust mõistmist, analüüsib projekt kriitiliselt, kas selline tõlkimine soodustab tegelikult tunnustust ja lugupidamist või kätkeb endas ohtu kaotada olulisi tähendusmõõtmeid.
Kultuurilise teosemiootika vaatenurgast küsitakse, kuidas religioossed ja sekulaarsed diskursused toimivad erinevate märgisüsteemidena, millel kummalgi on oma tähendusloome viisid, ning mis juhtub siis, kui ideed liiguvad ühest süsteemist teise.
Projekt uurib neid küsimusi mitmes konkreetses kontekstis. Analüüsitakse veebipõhist haridust kui katsejuhtu religioossete mõistete – nagu kohalolu ja osadus – sekulaarsesse konteksti tõlkimisel, tuues paralleele Covid-19 pandeemia ajal toimunud aruteludega virtuaalse osaluse ja ühiste praktikate üle armulaua pühitsemisel. Samuti käsitletakse, kuidas filosoofia, teoloogia, teadus ja kunst kasutavad reaalsuse kirjeldamisel erinevaid semiootilisi strateegiaid ning miks spetsialiseeritud valdkondades kujunenud teadmist ei saa ilma ümberkujundamiseta otseselt argikeelde üle kanda. Lisaks käsitletakse pingeid religioosse kindluse ning agnostiliste või skeptiliste hoiakute vahel, küsides, kas tugevad kindlusväited paratamatult takistavad dialoogi või võivad need eksisteerida koos ettevaatlikumate ja avatumate teadmisviisidega.
Neid eri suundi koondades taotleb projekt Habermasi tõlkimisimperatiivi ümbermõtestamist viisil, mis arvestab paremini kultuuris tegelikult toimiva tähendusloomega ning toetab tõhusamalt religioossete ja mittereligioossete inimeste konstruktiivset kooseksisteerimist pluralistlikus demokraatias.
Image
Thomas-Andreas Põder dr. theol., religioonifilosoofia kaasprofessor Thomas-Andreas Põder on projekti juhtivteadur (PI) ning vastutab selle üldise suuna ja teadusliku juhtimise eest. Tema peamised teaduslikud panused keskenduvad teosemiootilisele teoorialoomisele ja analüüsile ning kultuurilisele teosemiootikale dialoogis kommunikatiivse ratsionaalsusega. Oma töös arendab ja mõtestab ta kriitiliselt edasi lotmanlikku kultuurisemiootikat. Tema juhtimisel arendab projekt kultuurilise teosemiootika teooriat ja analüütilist tööriistakasti, sealhulgas religioosse kommunikatsiooni multimodaalset analüüsi ning märgi „Jumal“ kasutusviiside ja -kontekstide tüpoloogiat. Thomas-Andreas Põder vastutab ka Habermasi tõlkimisimperatiivi kriitilise teosemiootilise analüüsi ja selle konstruktiivse edasiarendamise eest, eesmärgiga toetada religioossete ja mittereligioossete eluvormide kooseksisteerimist liberaalses demokraatias. Ekspertiis: teosemiootika, lotmanlik kultuurisemiootika, süstemaatiline teoloogia / dogmaatika, religioosne kommunikatsioon (multimodaalsus), oikumeeniline ja õpetuslik dialoog, religioon avalikus ruumis. Profiilid: ETIS, academia.edu, ORCID |
Image
| Igor Ahmedov PhD, haridusmõtte ja -teoloogia teadur Igor Ahmedov panustab uurimisvaldkonda „Märgi „Jumal“ mitmekesisus“, käsitledes Jumalat haridusena, sealhulgas Eesti avalikus diskursuses. Samuti panustab ta uurimisvaldkonnas „Kultuuriline teosemiootika dialoogis kommunikatiivse ratsionaalsusega“, analüüsides Habermasi tõlkimisimperatiivi haridusteoloogia vaatepunktist ning võrreldes veebipõhist õpet armulaua pühitsemise praktikatega Covid-19 pandeemia ajal. Ekspertiis: Søren Kierkegaardi mõte, haridusfilosoofia ja –teoloogia, Rowan Williamsi teoloogia. Profiilid: ETIS, academia.edu |
Image
| Karin Kallas-Põder Dr. theol., teadur (2029–2030) Karin Kallas-Põder panustab uurimisvaldkondadesse „Märgi „Jumal“ mitmekesisus“ ja „Kultuuriline teosemiootika dialoogis kommunikatiivse ratsionaalsusega“, keskendudes epistemoloogilistele küsimustele. Ta uurib, kuidas teoloogias radikaalne orienteeritus Jumalale võib soodustada hinnangu peatamist olukordades, kus religioossete, mittereligioossete ja erinevalt religioossete rühmade vahelised konfliktid tulenevad kõrgest episteemilisest kindlusest. Lisaks käsitleb ta kahte vastandlikku hoiakut religiooniga seotud küsimustes: ühelt poolt agnostitsismi ja skeptitsismi, teiselt poolt kindlust. Tema uurimistöö tugineb juudi ja kristlikele allikatele. Ekspertiis: kristlik süstemaatiline teoloogia, 16. sajandi reformatsioonimõte, judaistika, hasidism. |
Image
| Margus Ott PhD, komplekssüsteemide ja religioonifilosoofia teadur Margus Ott panustab uurimisvaldkonda „Märgi „Jumal“ mitmekesisus“, arendades komplekssüsteemide ontoloogiat seoses religioonifilosoofiaga nii ida- kui ka lääne mõttetraditsioonis. Samuti osaleb ta uurimisvaldkonnas „Kultuuriline teosemiootika dialoogis kommunikatiivse ratsionaalsusega“, analüüsides filosoofias, religioonis, kunstis ja teaduses kasutatavaid semiootilisi väljendusstrateegiaid. Ekspertiis: lääne filosoofia, hiina filosoofia Profiilid: ETIS, academia.edu, ResearchGate |
Image
| Mati Simm Teoloogilise majanduseetika ja süstemaatilise teoloogia nooremteadur Mati Simm panustab uurimisvaldkonda „Märgi „Jumal“ mitmekesisus“, uurides märgi „Jumal“ toimimist majandusdiskursuses. Samuti vastutab ta projekti kulude kontrollimise ja eelarve jälgimise eest. Ekspertiis: eraisikliku teoloogiline rahanduseetika, teoloogiline majanduseetika, teoloogiline vooruseetika, etnograafiline teoloogia. Profiilid: ETIS |
Image
| Laura Maria Vilbiks keskkonnafilosoofia ja -teoloogia nooremteadur Laura Maria Vilbiks panustab uurimisvaldkonda „Märgi „Jumal“ mitmekesisus“, analüüsides, kuidas märk „Jumal“ toimib keskkonnadiskursuses, eriti metsiku looduse (wilderness) ja looduskaitse filosoofilistes ja teoloogilistes käsitlustes. Ekspertiis: keskkonna- ja poliitiline filosoofia, ökoteoloogia Profiilid: ETIS |
Tulemas
| 20.-23. august 2026, Tartu | Societas Ethica aastakonverents „Crisis & Recovery: Ethics in Interdisciplinary Dialogue“ |
