Foto:
Unsplash

Aruteluring: kas religioon soosib või takistab soolist vägivalda?

29. novembril kell 12-14 toimub arutelu „Religioon ja sooline võrdõiguslikkus: Balti- ja Põhjamaade arengud projekti raames tõstatunud teemadel, iseäranis keskendutakse religioonile ja soolisele vägivallale. Oodatud on kõik huvilised!

Kavas:

1. Kooliõpikud, religioon ja soolisus. Kuidas me õpime sooliseks? (Religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev)

2. Patriarhaalse ühiskonna tunnused ja soolise vägivalla soosijad. Religioon ja vägivald naiste vastu nii, nagu eri religioonidest naised Baltikumis seda näevad. (Süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull)

Arutelu toimub peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228.

Arutelu on võimalik jälgida ka Zoomi vahendisel.

Zoomi link: https://us04web.zoom.us/j/78729674121?pwd=1brEgnZhoNMlqFEmc5BlLjkKI57SDh.1

Meeting ID: 787 2967 4121
Passcode: 1cSLZZ


Tänaseni on võimalik üllatuda, kuidas toimivad koos religioon ja soolisus. Mida paremini me tahame tundma õppida religioone, seda selgem peab olema ka vaade religioonide soolisele dimensioonile. Mõlemad on olulised kategooriad ühiskonna mõistmiseks, samuti võivad mõlemad nii eraldi kui koosmõjus kaasa aidata ühiskonna uuenemisele.

Religiooni, soolisuse ja sekularismi kokkupuutumiste veidrused ja anomaaliad tulevad esile teatud võtmenähtuste puhul: neid ongi mõttekas vaadelda, sest need koondavad mingeid suundumusi, mis alles hakkavad nähtavale tulema. Balti-Norra teadusprojekti „Religioon ja sooline võrdõiguslikkus“ fookuspunktiks on Istanbuli konventsioon ja sellega seotud küsimused: Kuidas, kas ja kelle poolt on religiooni kasutatud konventsiooni poolt või vastu võitlemisel?  Mida arvavad seksuaalharidusest religioossed naised? Kas peale jääb poliitiline või religioosne lojaalsus? Kas sooline võrdsus (vt ka Luterliku Maailmaliidu kontseptsiooni „sooline õiglus“) on peavoolu kirikutes teemaks?  Kuidas toimub sotsialiseerimine patriarhaalsetesse ühiskonna mudelitesse? Miks ei ole sekularism toonud kaasa naistevastase vägivalla olulist vähenemist?

Küsida saab ka nii: kas kriitika – ja seejuures sootundlik feministlik kriitika – saab olla religioosne? Kas ei ole sekulaarne inimese jätnud märkamata, et religioonil võib olla oluline roll uue toimimise stiili leidmisel nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil?

Religioossed ja teoloogilised seisukohad on sajandeid mõjutanud meie sümboolset, juriidilist ja maailmavaatelist perspektiivi. Poliitiline ja sotsiaalne muutus leiavad aset möödapääsmatult, ükskõik kui innukalt ei püütaks paigal seista. Samas keerlevad religioossed normid sümboolse soolistatud hierarhia ümber. Seda, kellel on õigus religioosseid sümboleid tõlgendada, kes jäetakse välja, on religioonides suures osas lahendatud. Enamus religioone on tõlgendamisõiguse jätnud aga meestele, välistades nõnda naiste kogemusega arvestamise.

Räägime, sest on asju, millest ei tohi vaikida!

 

Mõtleme ka advendiaja 1. pühapäeva (27. 11) palvele: Issand Jeesus Kristus, ilmuta oma vägevust ja tule, et me saaksime vabaks kurjuse meelevallast ja päästetud kõigist pattudest.

Ühtlasi märgime selle üritusega, et 25. novembril algas 10. detsembrini (inimõiguste päevani) kestev ÜRO rahvusvaheline iga-aastane kampaania „16 päeva soolise vägivalla vastu“. 2022. aasta teemaks on UNITE! Activism to end violence against women and girls“.

#õppimine #teadus
HUMA sügiskool

Roland Karo: HUMA sügiskool annab tudengitele väärtusliku teaduskonverentsil osalemise kogemuse

#ühiskonnale
Lea Altnurme

Lea Altnurme: institutsionaalne religioon ei vasta eestlaste vaimse arengu otsingutele

#teadus #ühiskonnale
puutüvi

Atko Remmel usuküsimusest rahvaloendusel