Usundiõpetuse olümpiaadil arutati, kas ja kuidas kasutada tehisintellekti kirikus

8.–9. märtsil Tartus Ülikooli usuteaduskonna ruumes toimunud 10. usundiõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus selgitati parimad koolinoortest religioonitundjad.

Olümpiaad koosnes kahest voorust. Esimeses voorus osales 28 õpilast 14 koolist ja nende ülesanne oli kirjutada religiooniteemaline essee. Žüriile esitati 20 esseed teemal „Kas religioon avab või tapab mõtteid?“, viis teemal „Miks Zeusile enam templeid ei ehitata?“, kaks teemal „Kirikute soovid, kas erakondade juhiseks, teetähiseks, komistuskiviks või tüliõunaks?“ ning üks teemal „Usulised juhid muutuste ja muutumatuse pingeväljas – Rooma paavst ja dalai-laama“.

„Võib imetleda esseeteemade koostajate võimekust tajuda, mis kõnetab praegusaja noort, samuti julgust mitte alahinnata õpilaste faktitundmist ja elutunnetust,“ sõnas usundiõpetuse olümpiaadi toimkonna juht Liina Raudvassar. Teemad eeldasid noorelt autorilt eksistentsialistliku ainese valdamist ja väga head väljendusoskust.

Lõppvooru pääses eelvooru põhjal 11 õpilast. Lõppvoorus pidid noored tutvustama oma esseed žüriile ja nad pandi proovile maailma religioonide tundmises. Kohapeal tuli lisaks kirjutada lühiessee. Selle teemapüstitus oli inspireeritud küsitlusest „Elust, usust, usuelust 2015“, millega uuriti, kas inimhinge eksistents jätkub pärast surma ning kas taimedel ja loomadel on hing.

Lõppvooru pääsenud said vastata ka küsimusele, kas Eesti inimeste arvates on taimed ja loomad hingestatumad kui inimene. „Hindamisel arvestasime probleemilahenduse süsteemsust, loovust ja elegantsust,“ kommenteeris hindamiskriteeriume žürii esimees Ain Riistan.

Rõõmsat elevust ja samas ärevat võistluspinget kruvis lõppvooru viimane ülesanne, mille osalejad said loosiga. Nad ei jäänud muu hulgas hätta küsimustega, kas usk teadusse on religioosne, kuivõrd peaksid religioonid arvestama loodusseadusi, kas religioonid võiksid rääkida kaasa tänapäeva eetilistes vaidlustes, kuidas saaks sotsiaalmeedia senisest enam toetada religioosse sõnumi levikut ning mida võiksid robotid teha religiooni heaks.

Usundiõpetuse olümpiaadi võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Liisa-Maria Komissarov, teise koha sai Tallinna Reaalkooli abiturient Susanna Mett ja kolmanda koha Liisi Tooming Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassist.

Olümpiaadi täielikud tulemused on ülikooli teaduskooli veebilehel.

Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium, koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning toetasid Siseministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu ja Tartu Ülikooli usuteaduskond.

Lisainfo: Liina Raudvassar, usundiõpetuse olümpiaadi toimkonna juht, raudvassarl@gmail.com