Atko Remmel usuküsimusest rahvaloendusel

Statistikaamet avaldas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel saadud tulemused. Usuteaduskonna religiooniuuringute kaasprofessor Atko Remmel selgitab, et rahvaloendusel saadud tulemused ei ütle meile midagi eestlaste „usklikkuse“ kohta, millest pärast iga rahvaloenduse religiooni kohta käivate andmete avalikustamist ikka ja jälle juttu tehakse.

Remmel juhib tähelepanu, et rahvaloendusel küsiti pigem hoiakute kui kuuluvuse kohta. Seega kaardistab rahvaloendus mingit positiivset hoiakut usuliikumiste suhtes, mitte indiviidi „usklikkust“.

Samuti seab Atko Remmel kahtluse alla, kas „usu omaks pidamist“ üldse on enam tänapäeva ühiskonnas mõttekas uurida. Selline teemapüstitus lähtub ühiskonnakorraldusest, kus religioon ja religioossus olid pigem norm kui erand ja mängisid oluliselt teistsugust rolli kui tänapäeval.

Seetõttu on ka väär väita, et ristiusk on Eestis levinuim usuliik. Tegelikult märkisid 58 protsenti vastanutest, et nende hoiak religiooni suhtes on seda „mitte omaks pidada“. „Seega pole enim viidatud mitte kristlusele vaid mittereligioossusele,“ tõdeb Remmel.

Atko Remmeli täispikka arutelu rahvaloendusel käsitletud usuküsimuste üle saab lugeda ERR arvamusportaalist.  

Rahvaloendusega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.