Ilmunud on Usuteadusliku Ajakirja uus number

Akadeemilise Teoloogia Seltsi poolt välja antav Usuteaduslik Ajakiri on rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritav ajakiri, mis vahendab teoloogia ja religiooniuuringute-alaseid artikleid. Sel korral leiab numbrist neli artiklit.

Artiklis „Asenduskristlusest ja selle uurimisest – metodoloogilistest ja teoreetilistest aspektidest” kirjutab usuteaduskonna religiooniuuringute lektor Indrek Peedu asenduskristlusest, mis on Peedu sõnutsi viimastel aastatel olnud Eesti religiooniuuringute üheks aktuaalsemaks teemaks. „Diskuteeritud on nii selle ulatuse, täpse kontseptuaalse tähenduse kui ka sisulise olemasolu üle. Senimaani on palju tähelepanu pööratud eelkõige küsimustele sellest, millisel viisil kontseptsioon eristub ingliskeelsest „vicarious religion“ kontseptsioonist ning kuivõrd levinud asenduskristlikud vaated kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uuringute põhjal Eestis ikkagi on.“ Oma artiklis on Indrek Peedu lähenenud sellele küsimusele metodoloogilis-teoreetilisest perspektiivist, pöörates tähelepanu nii senise debati eelduslikele lähtepunktidele, argumentatsiooni kitsaskohtadele kui ka neile aspektidele, mis Indrek Peedu meelest vajaksid kindlasti veel täiendavat uurimist.

Oma teises artiklis „Tõlgendusmudelitest ja Masingust ehk kuidas lugeda „Üldist usundilugu“?“ võtab Indrek Peedu tähelepanu alla küsimuse, millisel viisil on Uku Masingule keskenduvas uurimistöös kasutatud ja tõlgendatud tema mahukat raamatut „Üldine usundilugu“. Indrek Peedu sõnutsi on senistes käsitlustes mitmeid vastuolusid ja probleeme, seetõttu toob Peedu välja terve rea põhjuseid, miks „Üldist usundilugu“ tuleks mõista oluliselt teistmoodi selle senini domineerivast retseptsioonist. Haakuvalt pöörab ta enda artiklis tähelepanu ka laiemale tõlgendusmetodoloogilisele probleemile: „Senine Masingu tõlgendamine on olnud liialt mudelitekeskne ning kasuks tuleks see, kui pandaks rohkem rõhku Masingu vaatlemisele intellektuaalajaloolises perspektiivis.“

Usuteaduskonna kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets ning õigusteaduskonna rahvusvahelise õigeusu kaasprofessor Merilin Kiviorg kirjutavad teemal „Usu- ja veendumusvabadus kui põhiõiguste kaitse lakmuspaber COVID-19 kontekstis.” Priit Rohtmetsa sõnutsi oleme juba pea kaks aastat elanud koroonaviiruse tingimustes ja see on teiste elualade hulgas mõjutanud ka usuelu. „Just laustaudi aegsele usuelule me õigusteadlasena ja kirikuloolasena tähelepanu pöörame. Kesksed mõisted, millele analüüs tugineb, on usuvabadus ja piirangute õiguspärasus." Nende üle arutlevad Kiviorg ja Rohtmets Eesti ja teiste maade kogemust arvesse võttes, et selle taustal hinnata kriitiliselt ka Eesti toimetulekut viiruse tingimustes.

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige Andres Herkel vaatleb artiklis ⹂Usundifenomenoloogia ja budismi nullteeõpetus śūnyavāda” ühe vanaaja suurima mõtleja, india budismiõpetaja Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsside“ esimese inglisekeelse tõlke autori Frederick Strengi usundiloolist käsitlust. Herkeli sõnutsi pole budismi nullteeõpetus ehk arusaam „tühjusest” (śūnyatā) teoreetiline filosoofia, nagu seda sageli on vaadeldud, vaid kõrgema usukogemuse saavutamise vahend. Strengi järgi toimib see sarnaselt intuitsioonile või ühtesulandumisele müütilise absoluudiga. Herkeli meelest tuleb śūnyatā käsitlemiseks tavapärast usundifenomenoloogia vaatevälja laiendada, võttes tühjusekogemust ülima kõikehõlmava muutusena. „Usundikeskne lähenemine Nāgārdžunale on imekspandavalt harvaesinev, kuid seda vajalikum.” Artikkel on osa Tartu Ülikkoli kultuuriteaduste instituudis valmivast doktoritööst, mille fookuses on Nāgārdžuna ja tema teose.