Üks säravamaid ärkamisaja tegelasi, Jakob Hurt, õppis usuteadust aastatel 1859–1865. Juba ülikooliõpingute ajal keskendus ta Eesti ajaloo ja usuelu uurimisele, avaldades oma töid peamiselt ajalehes Eesti Postimees. Usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Hurt kooliõpetajana ning vaimulikuna Otepääl ja Peterburis. Laiemalt sai Jakob Hurt tuntuks 1869. aastal, ta pidas esimese laulupeo peokõne. Ta oli pikka aega Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi esimees. 19. sajandi lõpuaastatel avaldas Jakob Hurt esimesena nõudmise Eesti rahvusest praktilise usuteaduse professori ametissemääramise kohta, mis teostus 1916. aastal. Jakob Hurda kõige olulisemaks algatuseks oli ülekutse asuda koguma Eesti vanavara, vanu laule, vanasõnu, mõistatusi, kõnekäändusid jne. Oma elu lõpuperioodil pühenduski Hurt peamiselt vanavara kogumisele. Tema kogude baasil asutati 1909. aastal Eest Rahva Muuseum.