Moskva plaanib laiendada oma mõjuvõimu eesti riigipiirist vaid paari kilomeetri kaugusel

Endine Venemaa peaminister Sergei Stepašin teatas 16. mail, et Moskva patriarhaat plaanib Petseri kloostrile anda suurkloostri ehk lavra seisuse. Vene õigeusu traditsioonis on tegemist kõige tähtsamate kloostritega ja praegu on neid Venemaal kaks: Troitse-Sergi suurklooster ja Peterburis asuv Aleksander Nevski lavra.

Venemaal oli ka kolmas lavra - Kiievi Petreški suurklooster, millest jäi Moskva patriarhaat aga ilma, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis. Pärast seda kuulutas Ukraina õigeusu kirik end Moskvast eraldiseisvaks. Stepašin viitas, et Petseri kloostri ülendamine on seotud nii selle tänavu tähistatava 550. aastapäevaga kui ka sündmustega Ukrainas. Petseri kloostrile lavra seisuse andmine võiks Moskva õigeusu kirikule korvata Ukrainas saadud usuelulisi kaotusi.

Usuteaduskonna kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmetsa sõnul on oluline tähelepanu pöörata ka kirikus toimuvatele võimuintriigidele. Nimelt on suurkloostrid alati patriarhaadi alluvuses. Petseri kloostriülem Tihhoni on lähedases suhetes Putiniga, kuid läbisaamine Kirilliga pole hea. Rohtmetsa sõnul pole välistatud, et Petseri kloostri küsimus on märk sellest, et Kirilli aeg hakkab läbi saama.

Tartu rahu sõlmimise järel kuulus Petseri klooster Eesti piiresse ning oli enne Teist maailmasõda Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koosseisus. Kui Petseri klooster tõuseks lavra seisusesse, tähendaks see Rohtmetsa hinnangul ka Venemaa-poolse ajalookäsitluse jõudemonstratsiooni, nagu kuuluks Eesti ala põlisest ajast Vene õigeusu kiriku koosseisu ja peaks kuuluma sinna ka edaspidi.

Põhjalikumalt selgitab Priit Rohtmets Petseri kloostri ümber toimuvat Lõuna-Eesti Postimehes, Eesti Päevalehes ja ERR saates „Aktuaalne kaamera“.