Priit Rohtmets kirjutab kirikusõjast Ukrainas

Ukrainas käib kirikusõda. Ukraina suurim õigeusu kirik kuulub siiani Vene Õigeusu Kiriku struktuuri, mille patriarh Kirill on Putini suur toetaja. Samas koondab aina suuremat hulka ukrainlasi 2018. aastal moodustatud iseseisev Õigeusu Kirik Ukrainas. Õigeusu kirikute vahekord Ukrainas on segane ja vastuoluline, kirjutab kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets ajalehes Õhtuleht.

Õigeusu kirik konfessioonina on üle maailma küll üks, aga maailma eri paigus tegutsevad iseseisvad territoriaalkirikud, kuhu kuuluvad ühe piirkonna eri rahvustest õigeusklikud. Mis tähendab ühtlasi seda, et ühel territooriumil – näiteks Ukrainas– ei tohiks õigeusu normide järgi tegelikult töötada kahte kirikut. Ajaloolistel põhjustel see nii aga Ukrainas on, selgitab Priit Rohtmets.

Kuigi Ukraina on pika ajalooga õigeusklik maa, polnud kuni 2019. aastani Ukrainas iseseisvat õigeusu kirikut. Olukord muutus 1990ndatel, mil Nõukogude Liidu lagunemise järel säilitas Ukrainas oma struktuuri senine Vene Õigeusu Kirik, jätkates autonoomse Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikuna (MPUÕK). Sellest eraldus 1992. aastal iseseisev Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik ja lisaks neile loodi 1990. aastal ka Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik. Viimase kahe kiriku baasil moodustati 2018. aastal iseseisev Õigeusu Kirik Ukrainas, millele Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos andis 2019. aasta jaanuaris iseseisvusakti. See kirik koondab praeguseks aina suuremat hulka ukrainlasi.

Iseseisva Õigeusu Kirik Ukrainas liikmeskond on sõja ajal järjekindlalt kasvanud, sest Ukraina inimesed peavad vaatamata MPUÕKi sõjavastastele seisukohtadele seda siiski Moskva käepikenduseks. Ka hiljuti valminud Ukraina riigi tehtud analüüsis leiti, et tegelikult ei ole MPUÕK iseseisvunud ja kuulub endiselt Vene Õigeusu Kiriku koosseisu. Viimastel kuudel domineerivad Ukrainas uudised sellest, kuidas MPUÕK on endiselt osa Vene Õigeusu Kirikust ja selle vaimulike hulgas on neid, kes kaitsevad Ukraina vabaduse eest peetavas sõjas hoopis vastaspoolt. Seetõttu on MPUÕK tulevik Ukraina riigi jaoks muutunud julgeolekuküsimuseks, kirjutab Rohtmets.  

Priit Rohtmetsa täispikka artiklit kirikusõjast Ukrainast saab lugeda ajalehest Õhtuleht.