Teoloogia õppekava ja uurimine on erakordselt rikkad. Siin on vanad keeled, õhtu- ja hommikumaa ajalugu ja kirikud, kuulsad filosoofid ja teoloogid, palju mõtlemismudeleid, inimhinge sügavused, ühiskonna käitumismallid, kõikvõimalikud uskumatud ja usutavad uskumisviisid, lähedased ja kauged, vanad ja uued usundid.
Teoloogia kõige laiemas tähenduses on mõtlemine küsimuste üle, mida tõstatavad erinevad religioonid. Aga teoloogia on ka mõtlemine küsimuste üle, mis tekivad religioonide kohta. Igal juhul peituvad teoloogia mõistes sõnad „jumal“ ja „sõna“. Teoloogia on uurimine, sõna puhul pühade tekstide uurimine. Näiteks kristlikus teoloogias loetakse ja uuritakse Piiblit vanaheebrea ja vanakreeka keeles, islami teoloogias araabia keeles. Küsitakse, miks on sõna Jumala kohta just selline ja miks läheb see tänapäeval paljudele korda.
Sealjuures on ülikoolis iga teoloogiaõppija enda asi, mida ja kuidas ta usub. Igaüks võib jääda kõige paremas mõttes uskuma või kõige paremas mõttes leida viisi, kuidas mõista uskujat. Teoloogia loob sideme uskuja ja vaatleja vahel. Kes näiteks kuulub mõnda kirikusse, õpib enda ja kogudusekaaslaste usku tundma. Kes pole kunagi kirikus käinud, saab parimatelt asjatundjatelt teada, mis on kirikud ja miks on neid nii palju.
Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ollakse avatud erinevate teoloogiate, nii kristlike kui ka mittekristlike suhtes. Siin saavad kokku usklikud ja ateistid, kirikute liikmed ja agnostikud. Peaasi on üksteisega usust ja usunditest rääkimine, üksteise ärakuulamine, seda parimate asjatundjate juhendamisel. Teoloogiat on võimalik õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
Teoloogia õppekavast ja selle paljudest huvitavatest ainetest võidavad kõik, kel vähegi soovi. Kes tuleb oma maailmapilti avardama, märkab, et oskab lõpuks süveneda, kriitiliselt lugeda ja arutleda. Teoloogia õppekava läbinud mõistavad tekste, aga oskavad neid ka kirjutada ja toimetada. Nad räägivad kõikvõimalikest probleemidest ausalt, kuulavad üksteist ära ning leiavad lahendusi. Paljud jätkavad teoloogia süvendatult uurimist ka magistriõppes ja doktoriõppes, pürgides nõnda kaasa rääkima rahvusvahelisel tasemel. Sellekski on usuteaduskonnas suurepärased võimalused.
Loomulikult on need teoloogia õppekava läbinud, kes kuuluvad mõnda kirikusse, kõige paremal kombel ette valmistatud tööks kirikus. Erinevate jumalateenistuse vormide tundmaõppimise kaudu kogetakse ka usulisi praktikaid. Kes suundub tööle kirikusse, peab hiljem oma kirikus veel vaid praktilisi oskusi omandama ja lihvima. Nii õppejõudude kui ka koostööpartnerite abil on võimalik luua side paljude kirikute ja kogudustega.
Pühade tekstide uurimine, usuliste ja filosoofiliste traktaatide lahtiharutamine, inimese ja ühiskonna tundmaõppimine ning enda koha leidmine päikese all on äraütlemata meeldiv väljakutse kõigile. Ja just teoloogia pakub kogu oma rikkuses võimaluse vaadata asjade sisse ja taha.