Autor:
Andres Tennus

Värske doktoritöö käsitleb Haci Bektaş Veli kultust ja Türgi aleviitide kogukonda

Augusti lõpus kaitses Helen Haas religiooniuuringute erialal doktoritöö „Alevi kogukond kaasaegses Izmiris: ettekujutused, uskumused ja praktikad seoses Haci Bektaş Veli´ga“.

Esitasime Helenile mõned küsimused, et uurida doktoritöö teema valiku põhjuste, uurimuse käigus selgunud tulemuste ja doktoritöö kirjutamise protsessi kohta.  

1. Mis teemat Sa uurisid ja miks?

Keskendusin oma doktoritöös Buca (Türgi) alevi kogukonna uskumustele, arusaamadele ja praktikatele, mis on seotud keskaegse pühaku Haci Bektaş Veliga. Kuna aleviitide religioon erineb sunniitlusest, on neid läbi ajaloo peetud valeusulisteks, ebausklikeks ja reeturiteks. Nad on pälvinud küll palju tähelepanu sotsioloogilisest, politoloogilisest ja folkloristlikust vaatenurgast, vähem on religiooniuurimuslikke töid. Minu juhtumiuuring püüabki seda lünka täita.

2. Mis on olulisemad tulemused, mida doktoritöö tegemisel teada said?

Buca alevi kogukonna näitel sain kinnitust, et aleviidid on elujõuline, arenev ja oma identiteeti teadvustav religioosne vähemus. Ehkki riik ei ole neid religioosse grupina tunnustanud, on nad vaatamata varasemate sotsiaalsete ja religioonihierarhiliste suhete ümberkujunemisele leidnud pikaajalise ja suuremahulise rände käigus uued võimalused ja viisid oma usutavade praktiseerimiseks ja arendamiseks.

Sain teada, et Haci Bektaş Veli kultus on Buca kogukonda ühendav oluline lüli – tema eeskuju ja õpetus on esmatähtsal kohal ning palverännakuid tema hauale võetakse aktiivselt ette nii eraviisiliselt kui ka organiseeritult. Avastasin, et Haci Bektaş on võrreldes varasema ajaga muutunud paljudest pühakutest tähtsaimaks nii türgi kui ka kurdi emakeelega aleviitide jaoks ning tema hauapaika võrreldakse Mekaga ehk peetakse kõige tähtsamaks palverännakupaigaks. Samuti oli huvitav uurida, kuidas sekulaarse ideoloogia pealetungi käigus Haci Bektaşile omistatud humanisti ja filosoofi kuulsus on ühendatud tema pühaku staatusega, seda avardades ja rikastades.

Image
Cemevi park

3. Mida need tulemused näitavad?

Minu uurimistulemused annavad uusi teadmisi selle kohta, milline on üksikisiku jaoks pühakute roll ja kuidas ta neid austab. Samuti aitab töö mõista palverännaku tähendust ja selle praktiseerimist nii üldiselt kui ka konkreetse alevi kogukonna näitel. Töö tulemusi saab kasutada võrdlusmaterjalina teiste alevi kogukondade uurimisel, et mõista Türgi aleviitide uskumuste ja praktikate muutusi, kujunemist ja üldist arengut.

4. Mis on teemad, mida soovid ise või mida soovitad teistel edasi uurida?

Edasist uurimist väärib kindlasti alevismi edasine areng nii Türgis kui ka diasporaas. Mitmes Euroopa riigis on alevism tunnustatud kui eraldiseisev religioon, Türgis aga näeb nii riik kui ka aleviidid ise seda jätkuvalt islami osana. Seetõttu on näiteks teoloogiliste seisukohtade kujundamine ning identiteedi ja kuuluvuse küsimused kindlasti huvitav uurimisteema.

5. Millised olid suurimad raskused doktoritöö kirjutamisel?

Kõige keerulisem oli teadvustada ja mõista aleviitide mõttemaailma ja arusaamu ning näha olukordi uuritavate silmade läbi. Omamoodi takistuseks kujunes religioosne autoriteedijoon – näiteks öeldi vahel, et teatud teemasid peaks uurima vaid religioossete juhtide käest, sest need on nende pädevusvaldkonnas. Selle kõrval ilmnes ka arusaam saladuse hoidmisest,

mille kohaselt ei tohiks isik oma vaimulikke kogemusi mitte kellegagi jagada, kui eesmärk on neid säilitada. Praktilise poole pealt piiras tööd koroonaviiruse levik, mistõttu tuli uurimisplaani osaliselt muuta.

6. Mida õpetas sulle doktoritöö tegemise protsess?

Minu jaoks on uurimistöö tegemise ajal tekkinud inimsuhted hindamatu väärtusega. See, kuidas inimesed jagavad oma elu olulisimaid väärtusi uurijaga, suurendab kogutud materjali hoidmisel, analüüsimisel ja esitamisel vastutustunnet. Teise kultuuriruumi kuuluvate inimeste uurimine, nende arusaamade tundmaõppimine rikastab ja avardab maailmapilti ja aitab ka iseennast lähemalt tundma õppida.

7. Mis edasi?

Praegu jätkan Aasia Keskuse Lähis-Ida koordinaatori ning Usuteadusliku Ajakirja tegevtoimetajana. Samuti õpetan usuteaduskonna mikrokraadiprogrammis „Islam täna: kultuurist konfliktideni“. Uurimisteemad on ka tulevikus ilmselt seotud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikaga, samuti Kesk-Aasia piirkonna ja sealse määratu mitmekesisusega.

TÜ vaimse tervise konverents „Tööheaolu – mis ja kelle asi?“

Tartu Ülikool kutsub vaimse tervise konverentsile, kus kõneldakse tööheaolust

Kant 300 näituseinfo kujundus koos joonistusega Kantist

Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevaks valmiv näitus toob esimest korda publiku ette tema käsikirjad

Naised

Tartus luuakse Läänemere maade naisajaloo võrgustik