Uudised

16. septembril avatakse Philosophicumi trepigaleriis hebraistide Anu Põldsami ja Urmas Nõmmiku esiknäitus “Pildikeeli”, mis ühendab autorite huvi maailma sügavamate sõlmpunktide vastu.

Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor Jaan Valsiner peab 2021/2022. õppeaastal ainekursuse semioosist pöördumatus ajas (FLSE.00.326). Sügissemestri seminaridele saab registreeruda 5. septembrini õppeinfosüsteemis. Jaan Valsiner keskendub ingliskeelsel kursusel tähendusloome dünaamikale pöördumatus ajas, märgisüsteemides, looduses, kultuuris ja ühiskonnas. Seminarid toimuvad reedeti kl 14–16.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas lõppes 30. juunil projekt, mille eesmärgiks oli ühtlustada ja tõsta praktika kvaliteeti kogu valdkonnas.

Tartu Ülikooli kirjastuselt on juba peatselt ilmumas uus raamat - Paul Tillichi „Julgus olla“, mille on tõlkinud Anu Põldsam ja millele on saatesõna kirjutanud Anne Kull. Jaan Lahe on koostanud Paul Tillichi valitud esseede kogumiku „Religioon ja kultuur“. Esseed on pärit Paul Tillichi erinevatest eluperioodidest ning need on tõlkinud kogumiku koostaja koos Anne Burghardtiga. Ülipõhjaliku järelsõna ja kommentaarid on kogumikule kirjutanud Jaan Lahe ning raamat ilmub kõige eelduste kohaselt järgmisel aastal kirjastuselt Ilmamaa.

Tartu vaktsineerimiskeskuses (Ihaste tee 7, A. Le Coq Sporti spordimaja) saab ilma registreerimata Covid-19 vastu vaktsineerida augusti lõpuni. Kõikidele registreerimata tulnutele süstitakse Pfizeri/BioNtechi Comirnaty vaktsiini. Tartu vaktsineerimiskeskus on avatud 27.‒30. juulini ning 2.–3., 6.–9., 12.–20., 23.–25. ja 28.–31. augustini kella 10‒18.

Selleks, et saaksime sügisel alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt, silmast silma auditooriumis kohtudes, on väga oluline, et võimalikult suur osa uutest ja senistest üliõpilastest ning ülikooli töötajatest oleksid vaktsineeritud. Lähima vaktsineerimiskoha leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Tartus viibivad inimesed saavad ette registreerimata minna vaktsineerima Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Vastajate hinnangul on Tartu Ülikooli lõpudiplom tööturul hinnatud ning ülikoolis tehakse kõrgetasemelist teadust ja pakutakse väga head haridust.

Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele ja magistriõppesse võetakse avaldusi vastu kolmapäeva, 30. juuni südaööni. Tänahommikuse seisuga oli eestikeelse õppekava alusel õppida soovijad esitanud 8727 avaldust, sh 7079 esimesel astmel ja 1648 teisel astmel.

Suvel on usuteaduskonna kantselei avatud esmaspäeval ja teisipäeval kell 10.00-13.00. Muul ajal saab ühendust telefoni (737 5301 Kairi Ots, 737 5300 Kristel Põldma) ja meili ([email protected]) teel.

Kanada Slavistide Ühing on andnud oma 2020. aasta parima artikli auhinna usuteaduskonna kirikuloo teadurile James M. White’ile artikli „Vene õigeusu monastitsism Riia piiskopkonnas 1881–1917“ (“Russian Orthodox monasticism in Riga diocese, 1881-1917”) eest.

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–30. juunini silmast silma. Tartus peetakse aktused vana anatoomikumi esisel platsil. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamine leiab aset juba eelmisel aastal menukaks osutunud individuaalaktustena. Narvas, Pärnus ja Tallinnas toimuvad lõpuaktused siseruumides.

28. veebruaril 2022 möödub 100 aastat Juri Lotmani sünnist. Maailmakuulsa semiootiku, filoloogi ja kultuuriteadlase juubeli puhul korraldavad Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu, Tartu Ülikool ja Eesti Semiootika Selts mälestuste kogumise aktsiooni „Minu Lotman“.

2021/2022. õppeaastal saab Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull. Ameti annavad talle üle Olga ja Priit Pärn, kellega arutatakse 9. juunil Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis selle üle, kas nali on tänapäeva Eesti ühiskonnas hääbuv nähtus.

Ülikooli orienteerumiskuu mai hakkab lõppema, kuid et osalejate huvi on suur, saab orienteerumisrada läbida veel 6. juunini. Kõik töötajad, üliõpilased, vilistlased ja nende pered ning ka teised huvilised on oodatud Tartu linna orienteeruma. Tule avastama kohti, kus ülikoolipere on 19. sajandi algusest saati tegelenud liikumise ja spordiga!

Koroonapandeemia ei ole juhuslik häire, vaid ühe suure kompleksse tendentsi üks ilming. Meil ei ole lootust, kui usume ikka „tehnoloogiaprohvetite“ loitsu, mille järgi tuleb liikuda samal teel edasi, aga efektiivsemalt ja innovaatilisemalt, kirjutab 24. mai Postimehes Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant Nele Dresen. Loe lähemalt Postimehest.

Vaatamata valitsuse otsusele lubada alates 17. maist lähiõppele ka kõrgharidusasutused jätkab ülikool tööd plaanitud korras. Õppekorralduslikud otsused teeb instituudi juht, kes kooskõlastab need õppeprodekaaniga. Ainuke muutus on ruumide 25% täituvuse piirangu leevendamine. Täituvuse osakaalu otsustab instituudi juht. Praktikume ja eksameid võib teha, kui on tagatud hea ventilatsioon ja kantakse maske. Osalejaid võib olla kuni 20. Kui õppekorralduses tehakse muudatus, tuleb üliõpilasi sellest esimesel võimalusel teavitada.

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00. Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

3. mail avab usuteaduskond vaba juurdepääsuga tasuta e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne politika“. Kursuse teemaks on religioon ja selle radikaliseerumine usuäärmusluseks. Viimase puhul on tegu aktuaalse ja mitmetahulise probleemiga (nt terrorism ja pagulasprobleem Euroopa kontekstis täna), milles orienteerumiseks on oluline mõista religiooni radikaliseerumise mehhanisme. Selle kohta on Eesti keeleruumis vähe adekvaatset ja kallutamata infot.

Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kevadine orienteerumisrada, mille on koostanud ülikooli muuseum, keskendub spordi ja sportliku ajaviitega seotud kohtadele. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma ja saad teada teisigi põnevaid spordiga seotud fakte ülikoolist.

Ülikool soovib pöörata töötajate ja üliõpilaste digioskuste arendamise toetamisele järjest suuremat tähelepanu. Sel eesmärgil loodud digipädevuse lehestik võimaldab ülikooliperel oma digioskuste ja -teadmiste seisu objektiivselt hinnata ning vajaduse korral parandada.