Kolmas Balti Aasia Uuringute Alliansi (Baltic Alliance for Asian Studies ehk BAAS) konverents teemal „Dünaamiline Aasia: kujundades tulevikku“ („Dynamic Asia: shaping the future“) toimus 13.-15. aprillil Läti Ülikoolis Riias
Kaks tihedat konverentsipäeva pakkusid väärt kogemusi nii kuulaja kui ka esineja rollis. Tegemist oli väga mahuka konverentsiga, kus astus üles u 70 kõnelejat. Suurem hulk osalejaid oli saabunud Hiinast, Koreast ja Jaapanist, kuid esindatud olid ka kõik Balti riigid ning mõned Lääne-Euroopa ülikoolid.
Ettekannete teemad varieerusid üsna laial skaalal: Hiina vanemast kirjandusest ja Korea sõjast kuni põnevate etnograafiliste välitöödeni. Päeva jooksul toimus kolm paralleelset ettekannete sessiooni, kus igaühes sai kuulata nelja ettekannet.
Keynote-ettekanded esitasid Hiroshi Araki ja Ayako Kusunoki rahvusvahelisest Jaapani uuringute keskusest Jaapanis. Esimene neist oli pühendatud unenägude kultuurile ja selle ajaloole: „Reviewing Japanese Dream Culture and its History: Where Ancient, Medieval and Modern Times Encounter“; teine puudutas Jaapani välispoliitika uut strateegiat: „Japan’s First Grand Strategy since the WWII? The Meaning of Abe’s “Free and Open Indo-Pacific Strategy“.
Kuivõrd minu uurimisala on seotud identiteediuuringutega Türgis, siis pakkusid mulle kõige suuremat huvi sessioonid kaasaegse islami („Contemporary Islam“) ja muutuvate identiteetide („Changing Identities“) teemal. Ootasin põnevusega ka ühe Türgi osaleja ettekannet, kes pidi rääkima Türgi Lääne ja Ida vahel lõhenenud identiteedist, kuid kahjuks ei olnud tal võimalik kohale saabuda. Minu enda ettekanne kuulus esimesena nimetatud sessiooni ja kandis pealkirja „Usuline pöördumine islamist kristlusesse kui sotsiaalse staatuse muutumine Türgis“ („Religious Conversion from Islam to Christianity as a Shift in Social Status in Turkey“). Tõdesin rõõmuga, et teema pakkus kokkutulnutele huvi ja tekitas küsimusi, mis suubusid viljakasse arutellu.
Kõige teravamaks muutus diskussioon teise päeva sessioonil „Sotsiaalsed ja poliitilised üleminekud“ („Social and Political Transitions I“), kus Yossi Mann Bar-Ilan ülikoolist Iisraelis pidas ettekande meelsuse uurimise kohta Liibanonis sotsiaalvõrgustike kaasabil („Understanding Social, Political, Economic And Security Issues in Lebanese Society Using Automated Tools for „Sentiment Analysis“ and „Opinion Mining“ with an Emphasis on the Arabizi language“). Osad kuulajad leidsid, et tegemist on spioneerimisega. Yossi Mann kaitses oma tegevust väitega, et uuringud viiakse läbi sotsiaalvõrgustike teadmisel ja loal. See aga ärritas kuulajaid veelgi rohkem ning nii mõnigi lahkus sessioonilt kinnitust leidnud veendumusega, et sotsiaalmeeldias „siiski nuhitakse su järele“. Samal sessioonil astus Iisraeli teemal IS-i järgses Lähis-Idas üles ka Holger Mölder Tallinna Tehnikaülikoolist („Israel in the post-IS Middle East“). Mölder spekuleeris koostöö ja rahu võimaluse üle Iisraeli ja Saudi-Araabia vahel, mis leidis samuti ka erinevat vastukaja.
Lääneliku mõtte väljakutsete teemaline sessioon („Challenges of the Western Thought“) oli pühendatud Lääne ja Ida maailmavaadete adopteerimise ja integreerimise võimalustele. Anita Stasulane (Daugavpilsi ülikool) esitas oma ettekandes „Lääne esoterism ja Ida“ („Western Esotericism and the East“) ülevaate India kujutamisest Läti meedias alates 19. sajandist. Oli huvitav jälgida, kuidas suhtumine Indiasse on 150 aasta jooksul kardinaalselt muutunud – väga halvustavast (räpane idamaa, ebajumalakummardajad) väga poolehoidvani (esoteerilised praktikad, põnev ajalugu, hea puhkusekoht). Vilniuse Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisprofessor Audrius Beinorius avaldas arvamust, et ilmselt annaks sarnane uuring ka Leedus võrreldavaid tulemusi. Jah, ilmselt ka Eestis.
Kahele pikale konverentsipäevale pani punkti ühine õhtusöök, kus oli võimalus kõik kuuldu veelkord läbi arutada. Juhtusin istuma ühte lauda poolakatega Krakowi ülikoolist, kes jagasid minuga väärtuslikke kontakte Poola turkoloogia valdkonnast.
Kolmas konverentsipäev algas ekskursiooniga Riia vanalinnas, mille viis läbi ajaloolane Kaspars Kļaviņš Läti Ülikoolist. Ootasin seda hetke, sest ei olnud varem giidiga Riiat avastanud. Külastasime linnamuuseumi, mitmeid kirikuid ja püssirohutorni.
Minu jaoks oli konverentsi näol tegemist väga väärtusliku kogemusega, kus sai vahetatud nii teadmisi kui ka kontakte. Järgmine BAAS-i konverents toimub 2020. aastal Kaunases.
Helen Haas on Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant.
3. mai 2018