Selle aasta juulis nägi ilmavalgust „Brilli varakristluse entsüklopeedia“ („Brill Encyclopedia of Early Christianity“), mille koostamist alustati juba 2012. aastal. Suurteose saamisloost kirjutab patristika kaasprofessor Tarmo Toom, kes panustas entsüklopeedia valmimisse toimetajana.

8.- 11. mail 2024 toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Metodoloogiad ja ideoloogiad religioonidevahelises suhtlemises: sildade ehitamine multipolaarses maailmas“. Konverentsi korraldas Usuteaduskond koostöös Euroopa Interkultuurilise Teoloogia ja Interreligioossete Uuringute Ühendusega (ESITIS). 

17.–20. juunil 2024 toimus Roomas Aquino Thomase nimelises ülikoolis (Angelicum) rahvusvaheline konverents pealkirjaga „The Old Testament as Christian Scripture“.

Unetus oli muistses Mesopotaamias tähtis ja rohkesti kasutatud motiiv, mis püsis müütide, eeposte, hümnide, palvete jm tüüpi sumeri ja akkadi keeles kirja pandud kiilkirjatekstide ülestähendajate tähelepanu fookuses mitme eelkristliku aastatuhande jooksul.

Organisatsioon Rahvusvaheline Patristika Uurimise Assotsiatsioon, mis koordineerib patristika uurimist üle maailma, annab iga aasta välja üllitist pealkirjaga „Informatsiooni ja koostöö bülletään“.

Igal Tartu Ülikooli õppejõul on võimalik võtta vaba semester, mille ajal ta ei pea õpetama ja saab keskenduda oma teadustööle. Kevadsemestriga algas Aasia keskuse juhataja ja usuteaduskonna islamistika lektori Elo Sülla vaba semester.

29. ja 30. novembril toimus Tartus Aasia Keskuse korraldatud konverents „Autoriteet ja vaimsus islamis: mitmekesisuse allikad“, mille eesmärk oli tuua kokku nii Eesti kui ka välismaa teadlasi ja üliõpilasi, kes tegelevad islamimaailma uurimisega.

Vahemikul 4. kuni 14. oktoobrini käisime omal algatusel reisimas Ida-Türgis – Amar Annus, usuteaduskonna doktorant Helen Haas ja ajakirjanik Bianca Mikovitš.

24.–25. novembril toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses HUMA (ehk humanitaarteaduste magistrikooli) sügiskool.

Mõeldes selle peale, kust otsida kvaliteetset erialast lisamaterjali või lihtsalt sissejuhatavaid teadmisi ühest või teisest valdkonnast, ei pruugi Youtube ilmselt tunduda just kõige esimese kohana.

Siluan is an ordinary German guy and a long-time friend of mine. He studied theology in Frankfurt and Mainz and later also at Pretoria University (South Africa).

Välipraktika eesmärgiks oli külastada mitmeid mittekristlikke usugrupeeringuid ja rakendada auditooriumis kuuldut reaalses elus. Meie külastused toimusid 29.–30. aprillil.

2. aprillil esietendus Endla teatris usuteaduskonna magistrandi Laura Jaanholdi dokumentaallavastus „Issanda loomaaed“. Lavastus on loodud Laura magistriprojekti raames ning põhineb 17 intervjuul.

11. novembril 2021 toimus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ühine konverents „Eesti elanike maailmapilt „Elust, usust ja usuelust 2020“ uuringu valguses“. Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada Eesti ulatuslikuima religioonisotsioloogilise uuringu hiljutisi tulemusi ja arutleda nende üle töörühmades.

24. veebruar 2022 muutis kõike siin maailmas. Euroopas on sõda ning inimesed surevad ja kannatavad. ÜRO pagulasameti andmetel on käesoleva postituse kirjutamise (18.03) ajaks ehk kolme sõjanädala jooksul Ukrainast põgenenud üle kolme miljoni inimese, neist 22000 Eestisse.

Uues blogipostituses tutvustab kirikuloo teadur Catherine Helen Gibson projekti „Õigeusk kui solidaarsus: uuring õigeusu kiriku rahvuslikust kogukondlikkusest (sobornost) Eestis 19.–20. sajandil“.

Üle pika aja oli mul rõõm kohtuda silmast-silma korraga oma mõlema juhendajaga, kelleks on Tartu Ülikooli islamistika lektor Elo Süld ja Kopenhaageni Ülikooli kultuuri- ja regiooniuuringute professor Catharina Raudvere.

Tartu Ülikoolis leidis 11. novembril aset Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna koostöös korraldatud interdistsiplinaarne konverents, milles käsitleti Eesti elanike maailmapilti uuringu „Elust, usust ja usuelust 2020“ (edaspidi EUU) andmetele toetudes.

Viimane aasta on olnud suur väljakutse meile kõigile. Lisaks erinevatele epideemilisest olukorrast tingitud probleemidele ja väljakutsetele on ülikoolipere pidanud leidma vastuse ka küsimusele, kuidas hoida ja säilitada akadeemilist vaimu ja suhtlust ajal, mil füüsiline kokkusaamine on harv nähtus või hoopiski unistus.

Käesolevas postituses räägib meie Lähis-Ida usundiloo kaasprofessor Amar Annus äsja lõppenud grandiprojektist Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas, mille eesmärgiks oli kirjeldada kirjanduslike ja teaduslike loomingulisuse vorme muistse Lähis-Ida ühiskondades ning uurida, kuidas need mõjutasid identiteetide kujunemist, arenemist ja muutumist.

Millest räägib TÜ kunstimuuseumis asuv 4000 aastane sumerikeelne savitahvel? Kirjutatut avab meile Tartu Ülikooli usuteaduskonna Lähis-Ida usundiloo teadur Andreas Johandi.

Guatemalas tehtud välitöödel kummutas Kairi Kivirähk müüdi maiade verejanust. Tänapäeval elavatele maiadele on oluline hoopis harmoonia, koostöö ja austus kõige elava vastu.

Äärmusliku islami tõlgenduste toetajaid ja vägivaldsete terroriorganisatsioonidega liitunuid on võimalik toetada ühiskonda naasmisel selgus teadustöös. Kuidas selleks vajalikke toetustegevusi korraldatakse, mis on deradikaliseerumine ja organisatsioonist eemaldumine ning milliseid meetodeid kasutavad Euroopa riikide spetsialistid oma töös äärmuslastega, uuris Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlane Heidi Maiberg.

Katku on käsitletud Jumala karistusena läbi aegade ja küllap annavad selleks põhjust ka usundite pühatekstid, ka Piibel. Käesolevas artiklis arutleb meie Uue Testamendi teadur Ergo Naab selle üle, kui ühene on selline arusaam Jumala karistusest ning kui, siis missugused on selle variatsioonid Piibli erinevates traditsioonides?

Kuidas olid kesk- ja varauusaja ühiskonnas omavahel seotud karantiin, haigused ja teoloogia? Teemat lahkab teoloog ja kirjanik Meelis Friedenthal.

Seekord ei alga nii mitte järjekordne anekdoot, vaid viis päeva kestnud ääretult mitmekesine ja intensiivne koolitusprogramm „At the Source – Baltics“, mille korraldajaks on Iisraeli Rahvusraamatukogu.

Our new Research Fellow in Church History, Catherine Helen Gibson (PhD) talks about her research – she investigates the extent to which religion was a central factor in imperial life and politics in the Baltic provinces in the 19th century.

Our Visiting Lecturer in Asian Religions, Bhikshuni Lozang Trinlae (PhD) talks about her current research projects, two of which are related to UNESCO World Heritage Sites in Nepal, while a third one focuses on making a database of dharma-related communities in the Estonia region.

Indrek Peedu intervjuu Tartus toimunud Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni aastakonverentsi peaesineja Bergeni Ülikooli religiooniuuringute professor Michael Stausbergiga.

25.–29. juunil toimus Tartus Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni 17. aastakonverentsil „Religioon – järjepidevused ja katkestused“, kirjutab Helen Haas usuteaduskonna blogis.

Anu Põldsam kirjutab usuteaduskonna blogis valimistest Iisraelis.

Thomas-Andreas Põder kirjutab usuteaduskonna blogis usukultuurist.

Pseudepigraafse kirjanduse hulgas eksisteerib üks märkimisväärne näide Iiobi raamatu retseptsioonist, mis esitab Iiobi kannatusi ehk isegi ilmekamalt, kui kanooniline Iiobi raamat seda teeb.

Soolisuse kategooriat kasutamata ei ole võimalik tõepäraselt ja täpselt kirjeldada, analüüsida või seletada religiooni, kirjutab Anne Kull usuteaduskonna blogis.

In January 2019, in the Romanian city of Iaşi, an impressive gathering of people took place.

Maia Krikk-jürgens kirjutab usuteaduskonna tudengite väljasõidust Tallinnasse.

Triin Käpp kirjutab usuteaduskonna blogis kristlikest koolidest ja Pille Valgu artiklikogumikust.

Paari päeva eest jõudsin tagasi oma seitsmendalt Peruu-retkelt. Käisin Albioni grupile giidiks ja ka ise juurde õppimas.

Kaido Soom kirjutab usuteaduskonna blogis eestlaste uskumustest ja uskumuste seosest kristlusega.

Alates 1964. aastast on iga augusti keskel Hacibektași linnas Türgis peetud müstiku Haci Bektaș Veli mälestuseks kultuuri- ja folkloorifestivali, kirjutab Helen Haas usuteaduskonna blogis.

Helle Kaasik kirjutab usuteaduskonna blogis Brasiilias toimunud talvekoolist ja ayahuascast.

Usuteaduskonna blogis kirjutab Kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureusetudeng Roland Sinirahu.

Mõttemaailmad ja nende lood on ajas ja ruumis muutuvad ja varieeruvad. Nende piiride tajumine ning seejärel ületamine ja segamine võiks kuuluda igasuguse mõttetegevuse juurde, kirjutab Anu Põldsam.

Üleeuroopalise religiooniuuringute assotsiatsiooni (EASR) aastakonverents toimus sel korral 17.–21. juunil Bernis Šveitsis, kirjutab Indrek Peedu usuteaduskonna blogis.

Paradoksaalsel kombel sünnivad kõige originaalsemad ideed, lood ja lahendused just seal, kus erinevad maailmad põrkuvad ja üksteist mõjutavad, kirjutab Moonika Oll usuteaduskonna blogis.

Osalesin Kodanikuühiskonna Sihtkapitali reisitoetuse toel 17.–19. mail Inglismaal toimunud Religiooni, Vaimsuse ja Tervise Uurimise Euroopa Võrgustiku kuuendal konverentsil, kirjutab Indrek Linnuste.

Uue Testamendi lektor Ain Riistan kirjutab usuteaduskonna blogis variatsioonidest Jeesuse kujutamisel.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik valmistub 29. mail valima omale uut ülemkarjast. Neile valimistele tasub kindlasti tähelepanu pöörata, kirjutab kirikuloo vanemteadur Priit Rohtmets.

Uue ingliskeelse loengukursuse „Seksuaalteoloogia“ (HVUS.02.003) sihiks on igasuguse valehäbi ja eufemismideta rääkida kristliku teoloogia halvastivarjatud erotofoobsusest, kirjutab Roland Karo.

Atko Remmel kirjutab usuteaduskonna blogis religiooni ja teaduse kolleegiumi kevadkoolist.

Teaduse ja Religiooni Kolleegiumi XV kevadkoolis arutleti, kuidas tõlkida Piiblit, Dostojevskit, soolaipa, ülevõõbatud inglinägu, põhiseadust, eimiskit, ussinuumajat, kassiallergiat ja füüsikat.

Kolmas Balti Aasia Uuringute Alliansi konverents teemal „Dünaamiline Aasia: kujundades tulevikku“ toimus 13.-15. aprillil Läti Ülikoolis Riias.

Deities in Aram, Israel, and Phoenicia: an Iron Age perspective on conceptualizing the divine in the Levant