Palvused, karneval ja džinnid – Elo Süld külalisteadurina Indoneesias

Igal Tartu Ülikooli õppejõul on võimalik võtta vaba semester, mille ajal ta ei pea õpetama ja saab keskenduda oma teadustööle. Kevadsemestriga algas Aasia keskuse juhataja ja usuteaduskonna islamistika lektori Elo Sülla vaba semester. Ühe kuu, nimelt veebruari veedab ta Indoneesias. Ta on Airlangga Surabaya Ülikooli sotsiaal- ja poliitikateaduste teaduskonnas külalisteadur, hoides pilku peal ka sealse humanitaarvaldkonna tegemistel. Elo kirjutas, miks ta otsustas külastada just Indoneesiat, mida on ta seni jõudnud ära teha ja mis veel kindlasti plaanis.

Miks just Indoneesia

Valisin vabal semestril minemise Indoneesiasse, sest olen sellega tegelenud oma islami pluralismist rääkiva loengusarja raames. Jaava saar on väga eriline. Saar on hea näide sellest, kuidas traditsiooniline kultuur ja islam on omavahel kokku kasvanud ja teinud seda väga omanäoliselt. Näiteks toimus meie siin viibimine ajal, 7. veebruaril, kohaliku Jaava traditsioonilise islami juhtiva organisatsiooni saja-aastase juubeli pidustused NU (Nahdlatul Ulama), kohal oli umbes kolm miljonit inimest. Lisaks palvustele ja koraani retsiteerimisele toimus ka karneval koos sufi-tantsudega. Väga võimas üritus!

Image

Samal ajal on Jaava saarel ka teine n-ö modernse ehk araabia islami suuna organisatsioon Muhammadiyah, mis välistab täiesti kogu pühakute kultuse, sufi traditsioonid ja kogu siinse traditsioonilise islamiga kaasneva spirituaalsuse, uskumused ja kombed (nt surnute hingedele toidu jätmine, majavaimude rõõmustamine riisi ja kohviga, pühadele puudele ohvriandide toomine). Nende jaoks on see kõik ebausk.

Sarnaseid tendentse saab kogeda Euroopas, kus traditsioonilised islami kogukonnad nagu tatarlased on olukorras, kus araabia mõjudega õpetused tungivad peale ja peavad traditsioonilist kogukonda uskmatuks või muundunud väärtuste ja traditsioonidega kogukonnaks. Uustulnukad toovad välja, et traditsiooniline etniline islam ei olegi justkui õige islam. Selles mõttes on Indoneesias Euroopaga võrreldes väga palju sarnast, et etnilised ja traditsioonilised islami kogukonnad püüavad säilitada oma autoriteeti.

Image

Mis on juba tehtud

Minu esimesel Indoneesias viibimise nädalal oli siin ka professor Ülo Valk, kes andis loengu teemal „Aasia rahvapärimus ja kuidas see mõjutab ühiskonda?“ („Asian Folklore and How it Affects Society?“). Mina olen andnud kolm külalisloengut teemal Euroopa tatari muslimite teemal („Tatar Muslim in Eastern Europe: The Face of the ethnic-religion community in changing society“), Eesti tatari ja traditsiooniliste muslimite teemal („Tatar Muslims in Estonia: Traditional Islam“) ning eelarvamuste teemal, mis saadavad islamit ja muslimeid Eestis („Prejudices about Islam and Muslims in Estonia, why so much fear of foreigners“).

Oleme külastanud Jaava saare traditsioonilise islamiga seotud paiku nagu pühakute hauad. Kokku on siin üheksa pühakute hauda, mis on kogu Indoneesia jaoks traditsioonilise islami pühad paigad. Siia tullakse palverännakule, et paluda õnnistust pühakult. Need hauad on paigad, kus mehed, naised ja lapsed palvetavad koos ja otsivad väge oma amulettidele. Iga pühaku haua juures olevast allikast soovivad nad saada tervendavat ja õnnistavat vett, mida viiakse ka kodustele. Nende paikade külastamine on seotud minu välitööga. Soovin kirjutada artikli Jaava traditsioonilise islami autoriteedist, spirituaalsusest ja inimeste uskumistest, mis on seotud kohaliku kultuuri ja müstikaga. Praegu olen jõudnud teha intervjuu kümne inimesega.

Image

Mis on plaanis 

Mul on au osaleda India Ookeani keskuse loomise juures, kus löövad kaasa delegatsioonid Aafrikast, Aasiast ja ka Euroopast, nt Leideni ülikoolist.

Plaanis on külastada Bali lähedal elavat Sasak Moselmi kogukonda, kellel traditsioonid on väga omanäolised. Näiteks ei mata nad kohe oma surnuid, vaid lasevad neil esmalt umbes aasta päikese käes kuivada. Või näiteks algab nende abiellumistseremoonia pruudirööviga. Igas kogukonnas on oma ravitsejad, kes suhtlevad džinnidega. Neid tuntakse eelkõige selle kaudu, et nad palvetavad kolm, mitte viis korda päevas, nagu on üldjuhul omane moslemi kogukonnale. Nende islamis on tunda tugevaid hinduistlikke ja animistlikke mõjusid.

Elo Süld on islamistika lektor ja Aasia keskuse juhataja

20. veebruar 2023

Tagasi blogisse

Image