Venemaa loodab usulist sümboolikat kasutades võita sõda Ukraina vastu

"Viimasel ajal pälvivad Vene ühiskonnas palju tähelepanu kuulsad pühapildid ja pühad esemed, mille poole palvetades hoitakse elus impeeriumi-unistust ja loodetakse võita sõda Ukraina vastu," kirjutab kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets Õhtulehes.

Nelipüha jumalateenistusel päästja Kristuse katedraalis teatas patriarh Kirill, et püha kolmainu ikoon „Kolmainsus“ on taas kiriku käsutuses. Otsuse anda ikoon kirikule ja viia see tagasi Troitse-Sergi suurkloostrisse, tegi Vladimir Putin isiklikult. 15. sajandi mungast ikoonimaalija Andrei Rubljovi tippteos on tuntuim Vene õigeusu ikoon. Seni hoiti pühapilti Tretjakovi galeriis spetsiaalses kapis, kus olid tagatud pühapildi säilimiseks vajalikud tingimused. Mingit spetsiaalset kliimakapslit ikoonil Troitse-Sergi suurkloostris ümber pole ja 600 aastat vana pühapilti ootab nüüd lagunemine.

Putini kingituseta ei jäänud teinegi Venemaal tegutsev suurklooster – Peterburis asuv Aleksander Nevski Lavra. 1743. aastast pärit barokne Aleksander Nevski sarkofaag oli praeguseni Ermitaaži muuseumi ekspositsioonis. Nüüd deponeeriti sarkofaag aga Aleksander Nevski Lavra kloostrisse.

Kui kaks suurkloostrit said Vladimir Putinilt hinnalise kingituse, siis omamoodi kingitus on Priit Rohtmetsa sõnul seegi, et kahele suurkloostrile lisandub peagi kolmas – Eesti piiri lähedal asuv Petseri klooster. Suurkloostrid on Venemaal eriti tähtsad ja pühad paigad, ent ühtlasi on tegemist oluliste turismi- ja palverännusihtkohtadega, mis toovad kirikule palju raha.

Usulise sümboolika kasutamine käib Ukrainas verist sõda pidaval Venemaal käsikäes võimulolijate sõnavõttudega, milles nähakse praegust võitlust maailmalõpu kontekstis ehk teisisõnu antakse Vene rahvale mõista, et sõja kaotuse korral võib Venemaa hävida. Ühele osale venelastest mõjuvad need kindlasti mobiliseerivalt ja nende väljaütlemiste abil on võimalik mõistujuttu impeeriumi lagunemisest aina kujundlikumalt ja elavamalt rahvani viia.

Priit Rohtmetsa täispikk artikkel on saadaval Õhtulehes.