„Ihu tahtmine“ või „lihahimu“? Rahel Toomik räägib „Plekktrummis“ Piibli tõlkimisest
ETV kultuurisaate „Plekktrumm“ viimane osa oli pühendatud „raamatute raamatule“ – Piiblile. Saates oli külas Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia nooremteadur Rahel Toomik, kellega Joonas Hellerma vestles äsja alanud piiblitõlkimise projektist, selle keelelisest ja kultuurilisest tähendusest ning Toomiku teekonnast piiblitõlkijaks saamisel.
Sel aastal käivitati usuteaduskonnas ajalooline töö – alustati Piibli tõlkimist eesti keelde. Tõlkijaid on praeguse seisuga kokku üheksa. „Mis on hästi tore ja mille ma tahaksin kohe eraldi välja tuua, on see, et mina ei ole suutnud leida sellist momenti Eesti piiblitõlke ajaloost, kus Piiblit oleks tõlkinud eesti keelde naisterahvas. Aga nüüd on tekkinud olukord, kus meil on naiste enamus meeskonnas – viis naist ja neli meest,“ sõnas Toomik.
Toomiku enda töö projektis algas Markuse evangeeliumi tõlkimisega. Ta kirjeldab seda kirjutist kui „kontsentraati“ – lugu, milles pole midagi liigset ja mille rütm on kiire ja otsekohene.
Ma arvan, et Piibli tõlkimiseks peabki olema kui mitte noor, siis vähemasti nooruslikult hulljulge. Sest see tegelikult on ikkagi pöörane töö ja pöörane vastutus ja avab sind kriitikale. Sealjuures on see natukene nagu ka must töö, et palju vaeva ja vähe au, sest kaane peale sinu nimi ei lähe.
Uus tõlge ei ole pelgalt keeleline värskendus, vaid see on süvitsi minev, teoloogiline ja kultuuriline töö, kus vaadeldakse hoolikalt, millised sõnad on aegunud ja milliseid võiks asendada. Näiteks sõna „lihahimu“ kohta sõnas Toomik, et „see on juba nii vulgaarne, et ma üritan seda välja juurida.“ Tema pakutud alternatiiv oleks „ihu tahtmine“. Samuti mõtiskles ta, kas „paganate“ asemel võiks kasutada neutraalsemat mõistet „mittejuudid“, sest sõnal „pagan“ on eesti keeles negatiivne konnotatsioon.
Toomiku isiklik huvi keelte vastu sai alguse Tartu Ülikoolist, kus teda õpetas Marju Lepajõe. „Marju ütles, et vanad tekstid ei vanane. Sellest mul ei ole õnnestunud kuidagi lahti saada,“ märkis Toomik. Ta lisas: „Homse järele küsimine on sihuke naljakas asi, et tundub, et homme on kõik asjad uued. Aga tegelikult üldse ei ole. Kui lugeda vanu tekste, siis saab aru, et kõik asjad on ikkagi täpselt samamoodi.“
Saate lõpus jagas Toomik ka oma kultuurisoovitust: „Kui mõnikord ei saa tõlkimisel kätte seda õiget sõna või õiget riimi või õiget süntaksit, siis ei tohi tegelikult tööd edasi teha, vaid tuleb minna magama. Ja päriselt mõnikord unes tulebki!“
Saade „Plekktrumm“ on järelvaadatav ERR portaalis Jupiter.
Loe veel sarnaseid uudiseid
