Usuteaduskonnas valmib uus piiblitõlge

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on alanud ajalooline töö – alustati Piibli tõlkimist eesti keelde. Pärast 1968. aastal paguluses ilmunud tõlget on see esimene tervikpiibli tõlge algkeeltest eesti keelde. Tõlge valmib kümne aastaga ning koostöös Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja teiste teoloogiliste kõrgkoolidega.

Jaanuaris moodustati usuteaduskonnas piiblitõlke töörühm, millesse kuuluvad üheksa tõlkijat ja mitu nõuandjat. Juba on toimunud kaks arupidamist esialgsete tõlkepõhimõtete üle ning alustatud on Markuse evangeeliumi, Pauluse Efesose kirja, Joona, Õpetussõnade ja Estri raamatute tõlkimist.

Oma 27. veebruari korralisel töökoosolekul kinnitas Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ka piiblitõlke komisjoni, millesse kuuluvad Eesti erinevate kirikute esindajad, samuti liikmed teoloogilistest kõrgkoolidest ja Eesti Piibliseltsist (EPS). Ehkki tõlge valmib usuteaduskonnas, on see suure ulatusega koostööprojekt, millesse panustavad oma teadmise ja nõuga kümned spetsialistid ja usuelu praktikud.

Ajalooline hetk Eesti kultuuri- ja kirikuloos

Praegust hetke võib pidada Eesti kultuuri- ja kirikuloos ajalooliseks. Korraga on usuteaduskonnas tööl või õppimas üheksa sügavalt motiveeritud ja hea ettevalmistusega inimest, sealhulgas palju noori. Nende ümber on omakorda koondunud hulk professionaalseid nõuandjaid. Ning lisaks on ülikooli infrastruktuur kujunenud niivõrd heaks, et see on tõlkijatele suurepäraseks toeks.

Tõlkijate hulka kuuluvad judaistika lektor Anu Põldsam, Uue Testamendi lektor Ergo Naab, kirikuloo, usundiloo ja piibliteaduste vallas töötavad nooremteadurid Kristin Klaus, Agne Pilvisto, Rahel Toomik ja Sander Tulk ning magistrandid Triin Leesmann ja praegu Leuveni Katoliku Ülikoolis õppiv Timoteos Pilli. Piiblitõlke töörühma juhib Vana Testamendi ja semitisitika professor Urmas Nõmmik.

Lisaks neile, filoloogiliselt ja teoloogiliselt hästi ette valmistatud tõlkijatele toetavad piiblitõlkimise tööd nõu ja jõuga patristika spetsialist Tarmo Toom, kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets, Uue Testamendi lektor Ain Riistan ning EPS-i esindajana EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor Randar Tasmuth. Kirikuloolaste, keele- ja kirjandusteadlaste töö tulemusena valmistatakse ette ka uut piiblitõlke ajaloo käsitlust.

Kõiki seninimetatuid aitavad omakorda EKN-i piiblitõlke komisjoni liikmed, kellel seisab enne 2039. aastat, mil täitub 300 aastat esimesest eesti piiblitõlkest, kinnitada uue piiblitõlke tekst. Proovitõlkeid hakatakse juba lähiaastatel avaldama EPS-i hallataval netilehel piibel.net. EPS-i ülesandeks on hoida sidet Ühinenud Piibliseltsidega ning avaldada tulevikus ka uue Piibli paberväljaanded.

Paralleelselt valmib mitu tõlget

Piibliraamatutest tehakse paralleelselt vähemalt kaks tõlget. Esimene on tulevikus mõeldud kasutamiseks nii kirikutes kui ühiskonnas laiemalt. Teine on akadeemilisem tõlge, kus eelistatakse sõnasõnalisemat ja usundilooliselt tundlikumat tõlget, aga ei peljata ka eksperimenteerida. Neid tõlkeid avaldatakse usuteaduskonna juba toimival lehel „Piibel kontekstis“. Lisaks tõlgitakse kokkuleppel ühe või teise kirikuga vajadusel suuliseks ehk liturgiliseks kasutamiseks mõeldud perikoope. Kindlasti tõlgitakse lisaks apokrüüfidele esmakordselt eesti keelde rida raamatuid Vana Testamendi kreeka versioonist Septuagintast.

Piibli tõlkimist on juba toetanud EKN, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond ja usuteaduskond. Tõlkimise toetuseks otsitakse lisa ka mujalt ning kindlasti avaneb juba varsti võimalus panna tõlkimisele oma õlg alla kõikidel headel vabatahtlikel.

Image