Anu Põldsam ja Anne Kull Paul Tillichi „Julgus olla" tõlkeloost
Sarjas „Avatud Eesti raamat“ ilmus hiljuti eesti keeles Paul Tillichi teos „Julgus olla“. Tõlke autoriks on usuteaduskonna judaistika lektor Anu Põldsam. Järelsõna kirjutas usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull.
Ettepaneku Tillichi teose tõlkimiseks tegi Anu Põldsamile kolleeg Indrek Peedu. „Olen küll viimastel aastatel tõlkinud esmajoones judaismiga haakuvaid teoseid (Leo Baeck, Gershom Scholem), kuid kui meenutada õpinguteaegseid kokkupuuteid kristliku teoloogiaga, oli just Tillich üks neist eksistentsialistlikest mõtlejatest, kes mind toona kõnetas. Seega võtsin tõlkepakkumise vastu osalt nostalgiast ja osalt huvist, kuidas Tillich minusse täna mõjub.“ Kuigi teos on kirjutatu enam kui pool sajandit tagasi, ei kahtle Põldsam, et see kõnetab lugejaid ka tänapäeval: „Tillichi võlu seisneb tema suutlikkuses tõlkida „Jumalat“ ja „kristlikku sõnavara“ avaramasse keelde. Tõlkjana oligi väljakutseks seda sel moel ka edasi anda.“
Soovitan teose lugejale julgust olla ja avatust uutele perspektiividele.
Tillichi tähtsus tänapäeva lugejale
Tänapäeva lugeja jaoks on Tillich Põldsami arvates aktuaalne, kuna ängistus, millest Tillich räägib, ei ole kusagile kadunud. „Vastupidi, viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmuste taustal on need küsimused, mida Tillichi puudutab ehk veelgi aktuaalsemad kui varem. Segadus üksnes kasvab, infotulv ähvardab meid enda alla matta, raske on leida pidepunkte.“ Seetõttu on ise-ja koosolemine saanud uue tähendusvarjundi. Põldsami meelest võimaldab Tillichi „Julgus olla“ näha olukorda aga uuest vaatenurgast. „Perspektiivi vahetus, teistlaadi lähenemine või arutluskäik mõjub tavapäraseid mõtteahelaid katkestavalt, võimaldades uutmoodi nägemist ja mõistmist. Mõtlemisainet pakub see teos igatahes küllaldaselt.“
Tõlkeprotsessist
Anu Põldsam on ka varem mõtteloo alast kirjandust tõlkinud, siiski nendib ta, et igal teemavaldkonnal ja autoril on oma spetsiifika. Usuteaduskonna vilistlase ja praeguse õppejõuna tajub Põldsam siiski teatud eelist teoloogilist laadi tekstide tõlkimisel, kuna mõtte- ja sõnavara on talle tuttavamad. „Kuid loomulikult tuleb tõlkeprotsessis ette neid mõttekäike või mõisteid, mille edasiandmine on keeruline. Ideaalis saab autorilt küsida, mida ta ühe või teise sõna või lause puhul täpsemalt silmas pidas, või kas ta kasutab mõnd sõna läbivalt samas tähenduses või mitte.“ Filosoofilist laadi tekstide tõlkimise puhul on Põldsami meelest sageli probleemiks ka see, et eesti keeles kas pole vastavat väljakujunenud sõnavara või on see ebaühtlane. „„Julguse olla“ tõlkimise puhul oli abiks ka teose saksakeelne tõlge, mis aitas mitmetimõistetavuse osas selgust luua. Suur abi oli ka sisutoimetaja Jaanus Soovälja, järelsõna autori Anne Kulli ning TÜ kirjastuse peatoimetaja Ivo Voldi küsimustest, tähelepanekutest ja kommentaaridest.“ Põldsami jaoks on mistahes tõlke puhul hea, kui tõlkija tajub oma võimete piire ja tabab need kohad, kus targematelt abi ja nõu otsida. „Lisaks tüütan ma tõlkimisprotsessi käigus tihti ka oma lähedasi ja sõpru ning uurin neilt, kuidas üks või teine eestikeelne sõna või väljend nende kõrvale tundub.“
Anne Kull Tillichi eripärast ja tähtsusest mõtteloos
Järelsõna autor professor Anne Kull Tillichit kiitmast ei väsi. Paul Tillich oli Kulli sõnutsi üks olulisemaid teolooge 20. sajandil ja on mõjutanud pea kõiki olulisemaid teoloogilisi koolkondi. Sarnasusi võib leida protsessteoloogiast, vabastusteoloogiast, „Jumala surma” teoloogiast, mõneti isegi feministlikust teoloogiast. „Tillich on väga oluline ka selles mõttes, et ta suudab kultuuri ja kunsti seostada religiooniga sellisel viisil, et mõlemad säilitavad oma autonoomia.“ Liaks on Kulli meelest tähelepanuväärne Tillichi võime muutuda: „oma viimases loengus enne surma ütles ta, et kui võimalik, alustaks ta oma süstemaatilist teoloogiat otsast peale, võttes uuel korral arvesse ka maailmareligioone.“ Anne Kull soovitaks algajale Tillichi-huvilisele tema jutlusi (eesti keeles ilmunud 2009. aastal pealkirjaga „Religioossed kõned”) ning kahtlemata Tillichi kõige kuulsamat teost „Julgus olla”.
Paul Tillichi "Julgus olla" tuleb 5. aprillil jutuks ka Eesti Kirjanike Liidu Kirjandulikul teisipäeval.
Teema üle arutlevad Anne Kull ja Jaanus Sooväli. Diskussiooni juhib Indrek Peedu.
Veebiülekanded ja varasemate sündmuste järelvaatamine:
https://www.facebook.com/utoopiaraamatupood/videos/
https://www.facebook.com/kirjanduslinntartu/videos/
