Autor:
Tartu Ülikool

Olga Schihalejev räägib usundiõpetusest Eestis

Usundiõpetus on oma eesmärkidelt vastuoluline. Ühelt poolt kasvatab usundiõpetus empaatiat ja tolerantsust erinevate religioonide suhtes. Teisalt õpetab see erinevatesse religioossetesse fenomenidesse suhtuma kriitiliselt, selgitab religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. 

Viimase kolme aasta jooksul on jagatud usundiõpetust umbes 90 koolis, lisaks antakse teistlaadi usulist haridust 12 kristlikus koolis, kus õpetatakse usuõpetust. Alates 2011. aastast kehtib uus riiklik õppekava ja sellega seotud seadusandlus annab koolidele väga suure vabaduse otsustamaks, kas usundiõpetus on kohustuslik või valikuline. Küll aga on usundiõpetus koos riigikaitseõpetusega valikainete nimekirjas erilises staatuses. „Kui gümnaasiumis leidub õpilane, kes sooviks usundiõpetust õppida, peaks kool talle seda võimaldama,“ selgitab Schihalejev. 

Usundiõpetust õpetavad erineva taustaga inimesed, sealhulgas näiteks ajaloo-, kunsti ja ka kehalise kasvataja õpetajad. Õpetajateks on aga ka vaimulikud, sealjuures on oluline tajuda, kuidas ja mida õpetada kirikus ja mida koolis. Olga Schihalejevi sõnul on Eesti üks esimesi riike maailmas, kus 1920ndatel kehtestati, et usuõpetus õpetab lapsi mitte kiriku vaid elu jaoks. Ka selle kontrollimise kohustus anti riigile, mitte kirikule. Mujal Euroopas jõuti sellise mõtte rakendamiseni alles 60ndatel.  

Usuõpetuse teemal vaieldi ka vastloodud Eesti Vabariigis ja just sellele on pühendatud Eesti esimene rahvahääletus. „Teravaks küsimuseks kujunes vaidlus usuõpetuse üle. Vasakpoolsete parteide mõjul sätestas Asutav Kogu, et algkool on emakeelne, aga ilma usuõpetuseta. Sellele sättele oli aga suur vastuseis, mis päädis 17. – 19. veebruaril 1923. aastal Eesti esimese rahvahääletusega,“ kirjeldab Schihalejev. Osavõtt referendumist oli aktiivne ja suur enamus hääletas selle poolt, et usuõpetus peab kuuluma kooli õppekavasse.  

Tänavu veebruaris möödub Eesti esimesest rahvahääletusest 100 aastat. Seetõttu avatakse 17. veebruaril kell 16 Lossi 3 fuajees referendumile ja religioonialasele haridusele pühendatud näitus „100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd“. Näitus jääb huvilistele avatuks 16. märtsini. 

Meelis Ligi täispikka intervjuud Olga Schihalejeviga usundiõpetuse ajaloost ja praegusest olukorrast saab kuulata Kuku raadio kodulehelt.

BAAS konverents

Helen Haas Balti Aasia Uuringute konverentsist

Nevski Katedraal

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku uus ülemkarjane – Moskvast või Narvast?

Tudengid loengusaalis

Uus inglisekeelne loengukursus „Seksuaalteoloogia“