Teema: instituudist

Eesti Vabariigi haridusminister, koolidirektor ja Eesti hariduse teenäitajaks nimetatud Peeter Põld sai oma hariduse aastatel 1898-1906 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Teaduskonna lõpetamise järel pakuti talle võimalust edasi õppida ja õppejõuna tööle asuda, Põllu sooviks oli aga end arendada pedagoogika alal. 1906. aastal loodi Peeter Põllu ja teiste juhtivate seltskonnategelaste eestvedamisel Tartusse esimene eestikeelne keskhariduskool, mis tegutseb siiani, kandes tänasel päeval Miina Härma Gümnaasiumi nime. Põld juhtis seda kooli kümne aasta vältel kuni 1918.

Rahvusvaheliselt üks tuntumaid Eesti teolooge, Arthur Võõbus asus usuteaduskonda õppima 1928. aastal.

1929. aastal lõpetas Elmar Salumaa (Teppan) Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning valis tulevaseks erialaks ülikoolis usuteaduse, keskendudes õpingute jooksul erilise pühendumusega süstemaatilisele teoloogiale. Eduka üliõpilasena anti Salumaale ülikooli lõpetamise järel 1935. aastal võimalus õpingute jätkamiseks. 1930. aastate lõpus oli Salumaa ametis usuteaduskonna õppejõuna, andes eetika ja süstemaatilise teoloogia loenguid. Ülikoolitööle lisaks teenis leiba usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

Sündinud 1909. aastal, asus Uku (1937. aastani Hugo) Masing Tallinna II reaalkooli lõpetamise järel 1926. aastal õppima usuteadust Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Üliõpilaspõlve algusaastest alates tundis ta erilist huvi semiidi keelte ja Vana Testamendi vastu. Usuteaduskonna lõpetas 21. aastane andekas noormees magistrikraadiga 1930. aastal, misjärel asus omandama doktorikraadi. 1930.

Kolmel korral Tartu Ülikooli rektoriks valitud (1928–1937) ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskopi ja peapiiskopina (1939–1964) ametis olnud Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse professor Johan Kõpp õppis ülikoolis usuteadust aastatel 1896-1906. Ülikooli lõpetamise järel sooritas vaimulikueksamid ja siirdus esmalt Palamusele, seejärel aga Pärnusse, kus töötas kooliõpetajana. Aastatel 1909–1922 oli Kõpp Laiuse koguduse vaimulik. Oli üks esimesi Eesti rahvusest ülikooli professoreid, määrati 1916. aastal tegeliku (praktilise) usuteaduse professoriks.

Aastatel 1882–1887 usuteaduskonnas õppinud Villem Reimanil on suuri teeneid Eesti ajaloo, usuelu ja kultuuriloo uurimisel.

Koolijuhataja, vaimulik ja ärkamisaja tegelane Hugo Treffner õppis usuteaduskonnas aastatel 1872–1880. Teaduskonna lõpetamise järel kandideeris mitmesse kohta kirikuõpetajaks, kuid ei osutunud balti-saksa mõisnike vastuseisu tõttu valituks. 1883. aastal asutas omanimelise erakooli, mis tegutseb siiani. Kooli direktoriameti kõrvalt, mida ta täitis kuni oma surmani 1912. aastal, töötas ta Puškini tütarlastegümnaasiumis usuõpetajana.

Seeberg sündis 5. aprillil 1859, õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning tegi hiilgavat karjääri: 1884. aastal sai ta Tartus eradotsendks ning 1885. aastal erakorraliseks professoriks, 1889. aastal süstemaatilise teoloogia korraliseks professoriks Erlangenis, 1898. aastal kutsuti aga konservatiivse vastaspoolusena Harnackile Berliini ülikooli.

Adolf von Harnack on üks kõige tunnustatumaid 19. ja 20. sajandi vahetuse teolooge: ta oli Preisi, Amsterdami, Göteborgi, Napoli, Oslo, Rooma, Stockholmi ja Uppsala Teaduste Akadeemia liige, Londoni ja Pariisi Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Viini ja Dublini Teaduste Akadeemia auliige, kultuuripoliitik ja organisaator, liberaalse teoloogia omaaegne hiilgavaim esindaja, kiriku- ja dogmadeloolane ning Uue Testamendi teadlane.