Pärast mõningast pausi on taas ilmunud populaarteadusliku kultuuriajakirja Kirik ja Teoloogia värske number! Uuenduskuuri läbinud K&T ilmub nüüd temaatilise kvartalikirjana.
Täna, 19. jaanuaril toimunud konverentsil „Õppejõult õppejõule 2023: määramatuse ilu õpetamisel“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2022. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.
Alates 2017. aastast korraldatud programmi eesmärk on viia kokku õpihimulised üliõpilased ja edukad vilistlased, et pakkuda mõlemale poolele kasuliku koostöö võimalust ning tugevdada ülikooli kogukonnatunnet.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond pakub kevadsemestril hulgaliselt vabaaineid, millele on oodatud nii meie enda tudengid kui ka kõik teised Tartu Ülikooli üliõpilased.
Tartu Ülikooli 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, tõlkija ja emeriitprofessor Kalle Kasemaa tähistab täna, 30. detsembril 80. sünnipäeva!
Tänavuse Tartu Luterliku Peetri kooli välja antava Pille Valgu nimelise stipendiumi pälvis Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika eriala magistrant Katrin Alekand.
Kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets selgitab, et alates Vene-Ukraina sõja algusest on Venemaal julgeolekuküsimuste asemel esiplaanile nihkunud väärtuspõhise konflikti rõhutamine läänega.
Tartu Ülikooli tudengitel on igas õppeastmes võimalik osa õpingutest (s.h praktikat) sooritada mõnes välisülikoolis. Kuula magistrantide soovitusi, kuidas asjad välismaal võimalikult hästi korraldada.
Eesti Teadusagentuur ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid 2022. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Ajalehest Eesti Kirik saab lugeda usuteaduskonnas õppinud, 1944. aastal arreteeritud ja hiljem vangistuses surnud Tõnis Tenno õpingutest ja toonastest õppejõududest.
Teadustrükiste kategoorias valis komisjon kolme parima hulka ka Maarja Vaino ja religiooniuuringute kaasprofessor Jaan Lahe kommenteeritud A. H. Tammsaare „Juuditi“.
Tunnustuse pälvisid Cambridge’i Ülikooli juhtivteadur ja direktor Annela Anger-Kraavi ja Londoni Ülikooli Kolledži kaasprofessor, Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute osakonna juhataja Mart Kuldkepp.
Atko Remmel juhib tähelepanu, et rahvaloendusel küsiti pigem hoiakute kui kuuluvuse kohta. Seega kaardistab rahvaloendus mingit positiivset hoiakut usuliikumiste suhtes, mitte indiviidi „usklikkust“.